Läänemere mõju ilmale

Kuumal suvepäeval hakkab rannaliiv juba hommikupoolikul kiiresti soojenema, vesi on aga ujumiseks jahe. Õhtul on vastupidi: maapind ja õhk selle kohal on jahtunud, kuid vesi on päeva jooksul mõnusalt soojenenud. Miks see nii on?

Sa õppisid juba, et päikesekiired neelduvad vaid maapinna pealmises kihis ja see kuumeneb kiiresti. Vee soojenemine võtab aega, sest päikesekiirgus tungib sügavamale. Lisaks on veel omadus endasse soojust koguda ja seda hoida.

Päeval jaheda mere kohalt rannikule puhuv karge tuul ei lase õhutemperatuuril seal kiiresti tõusta. Õhtul ja öösel aitab aeglaselt jahtuv merevesi rannikul soojust hoida. Kuna vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa, siis kõigub õhutemperatuur mere ääres ööpäeva ja aasta jooksul vähem kui sisemaal. Mida kaugemale merest, seda suuremad temperatuuri erinevused on.

Läänemeri muudab meie ranniku ja saarte ilma ülejäänud Eesti ilmast erinevaks. Sügisel ja talvel hoiab meri rannikualasid sisemaast soojemana, suved muudab aga jahedamaks. Vee aeglane soojenemine ja jahtumine lükkab mere ääres hilisemaks nii suve kui ka talve saabumise.

Eesti ilma mõjutavad Atlandi ookeanilt üle Läänemere meile kanduvad niisked õhumassid. Need saabuvad tugevate läänetuultega ja jõuavad kaugele sisemaale. Külmal aastaajal muudavad läänetuuled Eesti ilma oluliselt soojemaks, soojal aastaajal põhjustavad aga jahedamat ilma, kui on paljudes teistes, merest kaugemal asuvates maades.

Merelt saabuvad õhumassid kannavad endas palju veeauru, mistõttu on õhk mere lähedal hoopis niiskem kui mujal Eestis. Tuuline on mere ääres aasta läbi. Lageda mere kohal saab tuul takistamatult kihutada, maismaal piiravad selle kiirust metsad ja künkad. Kõige tugevam tormituul lõõtsub tavaliselt meie kaugemate meresaarte läänerannikul. Niiske tugev läänetuul kihutab üle saarte itta. Läänerannik on madal ja tasane. Mitmekümne kilomeetri kaugusel rannikust peab tuul ületama sisemaa künkaid. Nüüd hakkab õhk tõusma. Tõusev õhk jahtub, sellesse mahub vähem veeauru, tekivad pilved ja võib oodata sadu. Kui vaatad kaarti, siis näed, et mere ääres ja Lääne-Eesti saartel sajab vähem ning ilm on päikselisem kui sisemaal ja kõrgustikel.

Ilma Läänemereta oleks Eestis ilm talvel külmem ja suvel soojem ning sademeid ja tuult oleks märksa vähem.

Nagu mujal Põhjamaades, nii on Eestiski igal aastaajal selgelt oma nägu. Aastaaegade algus, nende kestus ja muud iseloomulikud tunnused erinevad Eesti sees suuresti. Kuna mere mõju ei ulatu ühtlaselt kõikjale, on merest kaugemal, nt Ida- ja Kagu-Eestis, ilm teistsugune kui rannikul.

Kevad

Kevadpäike soojendab nii maismaad kui ka merevett. Madalates lahtedes sulav talvine jää ja aeglaselt soojenev vesi hoiab õhu mereäärsetel aladel kaua jahedana. Kevad venib siin pikaks ja ilm jääb ülejäänud Eestiga võrreldes mitme kraadi võrra külmemaks. Sisemaal algab kevad märksa varem, sest maismaa soojeneb ja lumi sulab kiiresti. Eesti kagunurgas õitsevad kevadlilled juba paar nädalat varem kui rannikul.

Suvi

Suvel, kui merevesi on jõudnud soojust koguda ega jahuta enam rannaalasid, hakkavad Lääne- ja Ida-Eesti paikkondlikud erinevused tasapisi kaduma. Tõeliselt soojaks saab merevesi aga alles siis, kui suvi hakkab lõppema, s.o juuli teises ja augusti esimeses pooles. Sel ajal võib ilm olla ühtmoodi soe nii sisemaal kui ka rannikul.

Sügis

Sügisilmad on meil väga muutlikud. Saame kogeda puid murdvat tormituult, tihedat ja tugevat vihmasadu, udupäevi ja hallaöid. Vahelduseks esineb ka päikesepaistelisi päevi.

Sügisel jahtub sisemaa kiiremini. Rannaaladel aga jätkub soojust kauemaks, sest meri hoiab endas pika suve jooksul kogunenud soojust, st jahtub aeglasemalt, ning veetemperatuur jääb õhutemperatuurist kõrgemale.

Talv

Talve alguseks peetakse püsiva lumikatte tekkimist. Seda aga mõnel aastal Lääne-Eesti saartel ei juhtugi. Niiskete läänetuultega merelt saabuv soe õhk sulatab maha sadanud lume kiiresti. Mandri-Eestisse saabub talv tavaliselt üle kuu aja varem kui rannikule, sest Läänemere soojendav mõju sinna ei ulatu. Ilm on sisemaal külmem ja talv lumerohkem.

Eesti rannikumeres kaanetab talvekülm kõigepealt madalad lahed. Jääkatte ulatus erineb aastati suuresti ning mida enam lääne ja lõuna poole, seda hiljem jääkoorik kujuneb. Merejää kaitseb rannikuid tugevate talviste tormide eest. Üha soojenevas kliimas aga meri sageli ei jäätugi. Sel juhul kergitavad tormituuled üles võimsad lained, tõstavad veetaset ja võivad ujutada üle suuri rannikualasid.