Muld taimede elu­keskkonnana

Muld on koht, kuhu taimed saavad kinnituda. Taimi hoiab mullas kinni juur. Enamasti see haruneb ja nii moodustub juurestik. Paljudel taimedel on maa-alune osa peaaegu sama suur kui maapealne osa. Et suured puud püsiksid ka tormis püsti, peavad neil olema väga tugevad juured.

Mullast saavad taimed juurtega vett ja selles lahustunud toitaineid. Et mullast vett paremini kätte saada, on juurtel palju peenikesi juurekarvu. Vesi liigub juurtest taime ülejäänud osadesse varres paiknevate juhtsoonte kaudu. Osa lehtedesse jõudnud veest aurustub lehtede pinnalt. Nii toimivad taimed nagu väikesed pumbad, mis mullast vett välja imevad. Taimede veevajadus on erinev. Suuremad kiirekasvulised taimed pumpavad mulla kiiremini veest tühjaks kui väikesed.

Muld on keskkond, kus idanevad taimede seemned, millest kasvavad uued taimed. Paljude taimede seemned võivad mullas säilida aastaid. Need hakkavad idanema alles siis, kui selleks on tekkinud soodsad tingimused.

Muld on paljudele taimedele hea peidukoht. Osal taimedel on mullas peale juurte ka selliseid osi, millel on pungad. Kui lehm, kits või jänes selle taime maapealse osa ära juhtub sööma, ei ole katki midagi. Taim kasvatab maa-alustest pungadest uued võsud.

Talvel võib vahel olla väga külm. Enamikul taimedel hävivad lehed ja varred, kuid maa-alune osa säilib mulla kaitsvas ja soojas kodus üle talve. Paks lumevaip ei lase külmal tungida taimede mullas talvituvate osadeni. Lume all ei lange temperatuur alla −5 °C ka siis, kui väljas paugub kolmekümnekraadine pakane. Külm võib taimedele kurja teha siis, kui lund maas ei ole.