Ilm ja ilma ennustamine

Liisa ja Paul läksid ühel päikesepaistelisel pühapäeval vanaemale-vanaisale külla. Vanaema ei olnud just kõige paremas tujus. Ta kaebas, et jalg teeb valu. Vanaisa ütles seepeale, et vanaema kaebab jalavalu alati siis, kui õhurõhk hakkab langema ja oodata on halba ilma. Järgmisel päeval hakkaski sadama. Vanaema jalg oli ilma õigesti ennustanud!

  • Mis on ilm ja millest see sõltub?
  • Kuidas ilma ennustatakse?

Millest sõltub ilm?

Ilm[sõnaseletus: Ilm – atmosfääri pidevalt muutuv olek.] on atmosfääri hetkeseis kindlal ajal ja kindlas kohas. Ilma kirjeldamisel võetakse arvesse ilma­elemendid[sõnaseletus: Ilmaelemendid – atmosfääri seisundit iseloomustavad näitajad (õhutemperatuur, tuule kiirus ja suund, õhurõhk, pilvisus jne).]: õhu­temperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, pilvisus, sademed, tuule suund ja kiirus ning teised atmosfääri­nähtused nagu äike või udu.

Milliseks ilm kujuneb, sõltub õhumassidest[sõnaseletus: Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk ulatusliku piirkonna kohal.] ja nende liikumisest. Õhumass on ulatuslik suhteliselt ühetaoliste omadustega osa atmosfäärist. Õhumassi omadused sõltuvad sellest, kus see on moodustunud. Ookeanist ja meredest aurub palju vett ning kujunevad niisked õhumassid. Maismaa kohal tekkinud õhumassides on vähe niiskust. Kaugel põhjas tekivad külmad õhumassid, lõuna­maades soojad.

Kui uurid suurema piirkonna satelliidi­pilte, leiad sealt nii tiheda pilvkattega kui ka pilvitu taevaga alasid. Nendes kohtades on erinevate omadustega õhumassid. Arvuti­animatsioonidelt saad ka jälgida, kuidas need liiguvad ja muutuvad.

Vasakul joonisel on kujutatud madalrõhkkonda punaste tõusvate nooltega ja vihmapilvedega ning kõrgrõhkkonda laskuvate siniste noolte ja päikesepaistega. Paremal satelliidipilt on tähistatud suurte pilvekeeristega madalrõhkkond Atlandi ookeanil ja pilvitu kõrgrõhkkond Põhja-Aafrikas.

Madalrõhkkond (M) ehk tsüklon

Kõrgrõhkkond (K) ehk antitsüklon

Aluspinna kohal soojenenud õhk kerkib kõrgemale. Õhurõhk on keskmisest madalam. Õhk on niiske, kõrgemal taevas jahtudes kondenseerub veeaur pilvedeks. Ilm on sajune, õhu­tempe­ra­tuur pilvede varjus mõõdukas.

Kõrgemates atmosfääri­kihtides jahtunud õhk vajub alla­poole. Õhurõhk on keskmisest kõrgem. Õhus on vähe niiskust ja taevas peamiselt pilvitu. Selge taeva tõttu võib suvel olla ilm palav, talvel pakaseline.

Ilm on tuuline. Võimsamad tsüklonid arenevad tormideks (orkaanid, taifuunid).

Tuul on nõrk.

Uue õhumassi saabumine toob kaasa ilma järsu muutumise. Õhumasside piirialal puutub soe õhk kokku jahedama õhuga ning tingimused on soodsad pilvede tekkeks. Sellepärast on õhu­masside piiri­alad ehk frondid tavaliselt sajused.

Õhumasside omadused võivad ka aja jooksul muutuda. Madal­rõhk­konnas võib õhurõhk hakata tõusma (madal­rõhk­kond täitub), kõrg­rõhk­konnas langema (kõrg­rõhk­kond laguneb). Vastavalt muutub ka ilm.

Ilma ennustamine

Ilmaennustusi ehk ilmaprognoose koostavad ilma­ennustajad ehk sünoptikud. Andmeid ilma­elementide kohta kogutakse maa­peal­setes vaatlus­jaamades. Sajupilvi jälgitakse ilma­radaritega. Välgulöögil tekkivaid raadio­signaale tuvastatakse eriliste äikese­detektoritega. Väärtuslikke andmeid saab ümber Maa tiirlevatelt ilma­satelliiti­delt. Tänapäeval põhineb ilma ennustamine suuresti võimsate arvutitega loodud ilma­mudelitel.

Näide ilmateates kasutatavast tingmärkidega kaardist. Ilm on pilves, Lääne-Eestis selgem, Ida-Eestis sajab lund ja vihma, nõrk tuul puhub idast ja kagust, temperatuur on 2 kuni 5 kraadi, Kirde-Eestis null kraadi.
Ilmaennustuses kujutatakse tähtsamaid ilmaelemente tingmärkide ja mõõtarvudega.

Õhumasside liikumine ja muutumine on suuresti kaootiline (keeruline, korratu). Seetõttu ei saa ilma täie kindlusega ette teada, vaid ainult öelda, milliseks kujuneb ilm tõenäoliselt. Mida pikema aja peale püüda ilma ette ennustada, seda suurema tõenäosusega osutub tegelik ilm teist­suguseks. Geograafilise asendi tõttu on Eesti ilmad küllalt vaheldus­rikkad ja muutlikud. Seetõttu on Eesti ilma palju raskem ennustada kui püsivama ilmaga piir­kondades.

Pean meeles

Ilm on atmosfääri hetkeseis kindlal ajal ja kindlas kohas, mida iseloomustatakse ilmaelementidega.

Ilmaennustusi koostavad vaatlusandmete ja arvutimudelite põhjal sünoptikud.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Milliste ilmaelementidega kirjeldatakse ilma? Meenuta, kuidas ja millistes ühikutes mõõdetakse eri ilmaelementide omadusi.
  2. Võrdle ilma madalrõhkkonna ja kõrgrõhkkonna korral.
  3. Milline oli ülal joonisel kujutatud päeval ilm sinu kodupiirkonnas?
  4. Miks on sinu (sinu pere) jaoks oluline teada, milline ilm tuleb? Milliste elualade jaoks on ilmateade eriti tähtis?
      • Talvel soe
      • Nõrk tuul
      • Kuiv
      • Tsüklon
      • Sajune
      • Suvel jahe
      • Suvel palav
      • Antitsüklon
      • Ilus ja püsiv ilm
      • Talvel külm
      • Pilvine
      • Vähe pilvi
      • Tuuline

      Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

      Loe ajalehest või internetist erinevate päevade ilmateateid. Pane tähele, millist olulist infot need sisaldavad. Koosta ülal oleva joonise põhjal sarnane ilmateade. Kas Eesti eri osades on ilma erinevusi, mida tuleks esile tõsta?