Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad.
Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli.
Harjutus 25
Kirjuta lühijutt, milles kasutad järgmisi hüüdsõnu. Võid neid ka ise juurde mõelda. Pane oma jutule tabav pealkiri.
ohoo, huh, ennäe, hurraa, säh, noh, plärts, haa, oh, halloo, tohoh, oi, uih, sulps, kõll, ah, plõks, kuss, sirts, auh, prõmm, liiri-lõõri, säuts, kriuks
Alustada võid nii:
Sidesõnad seovad sõnu ja lauseid. Sidesõnad on näiteks ja, ning, ega, või, nii... kui ka, kui, vaid, nagu, sest, ent, kuigi, ehkki.
Siduvateks sõnadeks võivad olla ka asesõnad, nt kes, kelle, mida, millest jne, neid sõnu nimetatakse siduvateks asesõnadeks. Need muutuvad nagu vastavad käändsõnad.
Harjutus 26
Nimeta sidesõnad, mida on tekstis kasutatud.
Kolm imeilusat suvepäeva tõid nädalavahetusel Käsmu kaptenikülla üle kümne tuhande inimese. „Folgi nime all on igasugu asju tehtud, aga põhimõtteliselt tähendab see, et ollakse omavahel ja loodusega lähedased,” rääkis aastakümneid endale hingelähedast folki teinud Hendrik Relve.
„Kõik toimis nii, nagu toimima pidi,” võttis kokku festivali peakorraldaja ja programmijuht Peep Veedla. „Arvan, et nii nagu eelmisel aastal ja tänavu, jääb avapalaks „Põhjamaa”, kui seda esitatakse mingite huvitavate instrumentidega,” ütles Veedla.
Lisaks kontsertidele, luule- ja filmiõhtutele oli oluline osa keskkonnaprogrammil. „Sinna tuli oodatust vähem inimesi, aga arvan, et ka järgmisel aastal võiks retkesid teha, inimesed ei jõua ju kogu aeg kontsertidel olla,” arvas keskkonnaprogrammi juht Erik Sikk.
Mitu käsmulast oli oma koduaia avanud ning pakuti head-paremat. „On selline tunne, nagu astud oma vanaema aeda ja sööd tema tehtud kooki,” kostis rahuloleva külastaja suust.
(Virumaa Teataja, 11.08.2009)Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaassõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil.
Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi, lähemal, viisi ja seisundit, nt salaja, valjusti, lõbusalt, lontis, hulka või määra, nt üksinda, natuke, väga. Määrsõna võib esineda lauses iseseisvalt (kohe, laupäeviti) või koos tegusõnaga (elab välja, kirjutas alla).
Harjutus 27
Mõtle küsimuse asemele sobiv määrsõna. Kontrolli kindlasti, et just määrsõna lisasid.
(millal?) oli mul rohkem aega neid kirju (kuidas?) lugeda. Malle ei mõelnud (kuidas?). Vanamees istus (kuidas?). (millal?) käisime kanuumatkal Koiva jõel. Nad läksid (mitmekesi?) kalale. (kust?) kostis imelikke hääli. Kati hiilis (kuidas?) (kuhu?). Vanaema külastab meid (kui tihti?). Teatriskäijad jalutasid vaheajal (kuidas?). Autojuht käivitas (millal?) mootori ja vaatas alles siis (kuhu?). Meie uus klass oli sisustatud (kuidas?). Lennuk lendas (kuidas?) üle linna. Kass luurab (millal?) (kuidas?) linde. (millal?) käime ujulas ja kinos. Ema avas (kuidas?) ukse ja tuli (kuhu?). Piret oli nii keskendunud, et polnud mahti (kuhu?) vaadata. (millal?) pistis roos (kuidas?) prääksuma part.
Harjutus 28
Aktusel tuleb end korralikult pidada. Pilleriin vedas oma lubadustega klassikaaslasi ega tulnudki kontserdile. Uude linna jõudnud, vaatame alati veidi . Äkki tõusis Mikk püsti ja tormas sõpradele . Tüdrukute valitses vaen. Vastased ei tahtnud kuidagi anda, kuid siiski võitsime meie. Direktor kirjutas avaldusele . Maarika ja Ene läksid kinno ja pärast seanssi kohvikusse. Viimane ülesanne oli kõige raskem. Kaspar pidi õhtul sõpradega saama, kuid ta ei tahtnudki minna, kuna tundis end halvasti. Mari hoiab alati omaette ja jääb klassi üritustest . Silvia oli teinud ainult kolm ülesannet ning pidi töö vastama. Kui oleksid teinud ülesande reeglite , siis oleksid saanud ka õiged vastused. Oli see nali!
KORDAME
|
1. |
Mille poolest erinevad muutumatud sõnad käänd- ja pöördsõnadest? |
|
2. |
Mis liiki sõnad kuuluvad muutumatute sõnade hulka? |
|
3. |
Mida väljendavad hüüdsõnad? |
4. | Millal on vaja sidesõnu? |
5. | Mida väljendavad määrsõnad? |
6. | Mis liiki sõna juurde kuulub kaassõna? |
