Harjutus 44
Loe läbi kolme 7. klassi õpilase seisukohad, mida nad avaldasid tekstides „Kas tänapäeval on lugemine moes?”.
Madis: Praeguse aja noored ei loe üldse. Niivõrd palju on igasuguseid muid ahvatlusi, et lugemiseks lihtsalt ei jää aega. Näiteks igasugused sportimisvõimalused, arvutis ajaveetmine, sõpradega koosolemine. Ma arvan, et tulevikus ei loe noored enam niigi palju kui praegused õpilased, sest üha enam saab internetist kätte raamatute sisukokkuvõtteid. Praegugi loeb suur osa õpilastest enne kirjanduse tundi kohustusliku kirjanduse raamatute kokkuvõtteid internetist. Seega leian ma, et lugemine ei olegi enam tänapäeva maailmas nii oluline, kuna elu on palju edasi arenenud ja muid tegevusi on tulnud juurde.
Berit: Ma arvan, et ka tänapäeval on palju noori, kes loevad väga palju. Nii ka mina ja paljud minu sõbrannad. Me loeme oluliselt rohkem, kui nõuab kooliprogramm või eesti keele õpetaja. Ma arvan, et lugemine on hädavajalik, sest see avardab silmaringi ja on üldse hariv. Ei olegi vast niivõrd oluline, mida noored loevad, kas teaduslikke artikleid mingil meelepärasel teemal, kriminaalkirjandust või armastusromaane, ajaloolisi jutustusi või ajaleheartikleid. Peaasi on, et inimesed loeks ja et lugemine oleks samasugune harjumus nagu söömine.
Karl: Mina arvan, et tänapäeva noored loevad piisavalt palju, ainult see, mida nad loevad, on erinev sellest, mida varem loeti. Näiteks loevad paljud minu klassikaaslased palju ajakirju ja artikleid internetist.
- Missuguse seisukohaga oled sa kõige enam nõus? Miks?
- Arutlege klassis sel teemal. Pange oma arvamusavalduste märksõnad tahvlile kirja.
- Kirjuta vihikusse mõne minuti jooksul kokkuvõtlikult oma seisukoht samal teemal.
Nagu eelnevast näha, on arvamusi mitmesuguseid. Oma arvamust mingi küsimuse kohta saab esitada arutlevas tekstis. Sageli algab arutleva kooliteksti kirjutamine etteantud pealkirjast.
Missugune on arutleva teksti pealkiri?
- Pealkirjaks võib olla väide, nt Tänapäeva noorus ei ole hukas. Sel juhul tulebki sul tugineda pealkirjas esitatud põhiväitele, tuua välja põhjendused, miks sa niimoodi arvad, esitada näiteid oma seiskoha kinnitamiseks ning jutu ilmestamiseks.
- Mõnikord on pealkiri küsimuse vormis, nt Kas mulle meeldib elada Eestis?. Sel juhul tuleb tekstis küsimusele vastus leida.
- Kui aga arutlus on üles ehitatud mingile vastandlikule küsimusele, nt Kas ma tahan elada linnas või maal?, siis on vaja kindlasti analüüsida küsimuse mõlemat tahku, mitte keskenduda ainult ühele.
NB! Kui sulle kirjutamise eel pealkirja ette pole antud, ära alusta kirjutamist pealkirja väljamõtlemisest. Määra täpselt valdkond ja teema, millest kirjutad, tee eeltöö ning alles kõige lõpuks pealkirjasta oma arutlus.
Kuidas kirjutada head arutlevat teksti?
- Et arutlev tekst räägib peaaegu alati mingist probleemist, nt Koolivägivald, siis sissejuhatuses tutvustagi seda. Võid esitada ka mõne teemat illustreeriva näite, mis tõestab teema päevakajalisust või olulisust.
- Teksti põhiosas arutle probleemi üle, mõtle, mis on probleemi tinginud, kui ulatuslik see on, mida see endaga kaasa toob, kas ja kuidas on võimalik probleemi lahendada. Teema üle arutledes esita oma seisukoht probleemi kohta, too välja poolt- ja vastuargumente, analüüsi neid. Väga oluline on oma teksti ilmestada näidetega, mis võivad pärineda sinu enda, tuttavate, sõprade elust, aga ka ilukirjandusest, ajalehtedest, telesaadetest jne. Esita ka võrdlusi sarnaste olukordade või probleemide kohta.
- Tekst lõpeta kokkuvõttega. Kokkuvõte peab välja kasvama sinu enda tekstist: ära esita enam uusi ideid, vaid võta kogu eelnev jutt lühidalt ja loogiliselt kokku. Kui teksti pealkiri oli küsimus, tuleb arutluse kokkuvõttes anda sellele vastus.
Harjutus 45
Loe läbi katkend 12-aastase Rakvere koolitüdruku Maria lühiarutlusest selle kohta, mida tähendab talle muusika. Täida ülesanded teksti järel.
Üle kõige armastan ma klassikalist muusikat –minu jaoks ongi muusika klassikalised teosed justkui see ÕIGE muusika. Tunnen, et just see muusika on mind ja minu maailma kõige enam mõjutanud. Läbi aastasadade on klassikute rivis erinevaid suurepäraseid heliloojaid ja muusikuid, kelle looming mind kogu muud maailma unustama paneb, alustades näiteks barokist 17. sajandil (Vivaldi, Händel, Bach jt), liikudes läbi klassitsismiajastu 18. sajandil (Mozart, Haydn, Beethoven, Schubert jt) ja romantismi 19. sajandil (Paganini, Chopin, Berlioz, Bizet) tänapäevaste tuntud heliloojateni välja.
Muusika on kui toonikum kurvale hingele. Kui kuulan klassikalist muusikat, võib see olla ühel hetkel mu jaoks nii kohutavalt ilus, et ajab nutma. Järgmisel hetkel aga hoopis õel ja täis kurjust – nii erinevad on emotsioonid, mida muusika suudab minus tekitada. Kogu muusikamaailm tundub nii otsatu ja lõputu, alati leidub selles midagi uut, ükskõik kui mitu korda ma seda kuulan. Muusika on kui võlukunst, mis voolab sisse mu kõrvadest, kuid mõjutab kogu mu keha. Mõnikord tunnen, et see mõjub kui ravim – muusika on imeline!
- Missuguste Maria väidetega muusika kohta oled nõus, missugustega mitte?
- Mida arvad sellest arutlusest? Kas selle autor selgitab veenvalt oma seisukohti ja tundeid?
- Mida arvad klassikalisest muusikast sina? Kuulake klassis üht tuntud klassikalise muusika teost. Kirjuta oma mõtetest ja tunnetest, mis sind seda kuulates valdasid.
- Kirjuta arutlus „Muusika minu elus”.
Harjutus 46
Kujutle, et pead kirjutama kirjandi „Linna- või maaelu – kumba eelistada?”.
Et kirjandis tuleb analüüsida mõlemat varianti, koosta vihikusse tabel, milles esitad kummagi kohta positiivseid ja negatiivseid jooni. Kui saad tabelisse kõik olulised argumendid kirja, kirjuta kirjandi kokkuvõte, milles kujundad oma seisukoha selle kohta, kas soovid elada linnas või maal.
Arutlevat teksti kirjutades tuleb avaldada oma arvamust mitmesugustes küsimustes. On väga oluline teha vahet faktil ja arvamusel.
Fakt on tõik, üldtunnustatud tõsiasi. Fakt on tõestatud ja põhineb mingil kindlal informatsioonil. Iga päev puututakse kokku eri liiki faktidega, nt faktid kellegi elu, ajaloosündmuste, sportlike tulemuste jms kohta. Faktidele tuginedes kirjutatakse teaduslikke uurimistöid.
Arvamus on kellegi seisukoht mingis küsimuses või mingil teemal. Arvamused on erinevad, ka kõige lähemate inimeste seisukohad mingis küsimuses võivad olla täiesti vastandlikud. Tolerantne inimene suhtub kaaslase arvamusse lugupidavalt, kuulab selle ära ega suru peale oma seisukohta.
Harjutus 47
Loe läbi artiklite pealkirjad. Kas tegemist on faktide või arvamustega? Mille järgi otsustad?
Harjutus 48
Otsi internetist või mõnest muust allikast vähemalt viis huvitavat fakti spordi, sportlaste, sportlike saavutuste kohta. Esita need klassis.
- Võta kooli kaasa algklassiaegne sõbraraamat ja tutvusta seda kaaslastele. Missugused küsimused on sinu sõbraraamatus? Missugused on arvamusavaldused? Kes on teinud sinu sõbraraamatusse sissekandeid? Missugused arvamused tunduvad nüüd, aastaid hiljem naljakad?
KORDAME
|
1. |
Missugune tekst on arutlus? Nimeta jooni, mille poolest erineb arutlus jutustusest ja kirjeldusest. |
|
2. |
Kuidas ehitatakse tavaliselt üles arutlev tekst? Mis on selle osad? Mida igas osas esitatakse? |
|
3. |
Mille poolest erinevad fakt ja arvamus? Too näiteid olukordadest, kus sul tuleb oma arvamust avaldada. |
