Olimar Kallas
Olimar Kallasele (1922–2006) meeldis joonistada juba algkoolis, karikatuure sehkendati võidu klassivend Edgar Valteriga, kellest sai samuti kuulus kunstnik ja karikaturist. Ehkki Olimar Kallas pidi vahepeal ka muid töid tegema, näiteks on ta töötanud turbarabas ja Tallinna Kalakombinaadis, sai temast õige varsti tunnustatud naljapildijoonistaja.
Vabakutselise kunstnikuna tegutses ta elu lõpuni. Tema loodud koomiksikangelastest said pikaks ajaks eesti laste lemmikud, kelle seiklustele elati kõigest hingest kaasa ja kelle lugusid teati peast.
KOGU LUGU
Olimar Kallas
Neli sõpra, ulmekirjanik Ulmik, uudishimulik ja rahumeelne loodusteadlane Tundel, tujukas rätsep Kraaps ja andekas leiutaja Noonius plaanivad minna ühisele puhkusele Pelikanisaarele, et teel katsetada Nooniuse leiutatud uhket meresõidukit. Salaja on end laevale sokutanud ka vana kelm Pontšik, kelle abil võtavad Sekontiamaa piraadid neli sõpra kinni, eesmärgiks kasutada nutika Nooniuse tehnilist taipu oma võimumängudes.
KÜSIMUSI JA ÜLESANDEID
- Kuidas valitakse Sekontiamaa kuningas?
- Milline valitseja on kuningas Kussu?
- Milline oli esialgu nõunike plaan kolme üleliigse seiklejaga?
- Kuidas kasutatakse neliku oskusi hiljem Sekontiamaa hüvanguks?
- Miks ei ole rahvas rahul senise valitsusega? Too mitu põhjust.
- Mida sai Noonius teada kuninga kojanarri kohta? Mille põhjal?
- Millise avastuse teevad Kraaps ja Tundel Kontide platool?
- Kuidas Pontšik selle avastuse ära kasutas?
- Milline on Pontšiku esimene käsk kuningana?
- Võrdle koomiksi põhjal kahte kuningat, Kussut ja Pontšikut. Too välja mõlema plussid ja miinused.
- Kirjuta koomiksile jutustavas vormis järg.
KOOMIKS – järjestikuste pildiridadena esitatud jutt, mille vormiliseks tunnuseks on kõnemullidesse paigutatud tegelaskõne või tegevust kommenteeriv tekst. Koomiksid hakkasid ilmuma 19. sajandi lõpus Ameerika ajalehtedes. Ehkki meelelahutuslikke pildilehti ilmus juba varem, loetakse koomiksi sünniaastaks aastat 1896, sest siis hakkas regulaarselt ilmuma ajalehekoomiks „The Yellow Kid” („Kollane põngerjas”), mis sai lehelugejate seas kiiresti väga populaarseks. Sellest sai alguse ajalehekoomiksite võidukäik. Alles 40 aastat hiljem hakkasid koomiksid ilmuma eraldi raamatutena. Koomiksite ainestik ulatub igapäevaelust kuni fantaasiani. Koomiksitest on välja kasvanud mitmed tuntud kangelased, nagu Superman, Batman, Fantoom, Tintin, Asterix jne. Koomiksitele on iseloomulik sündmustiku kiire vaheldumine ja vastandlike jõudude, näiteks hea ja kurja vaheline võitlus.
Eesti algupärane koomiks on sündinud lastekirjanduse veergudel. Esimeste koomiksilaadsete pildiseeriate autor on Karl August Hindrey, kelle loodud on sellised tegelased nagu Pambu-Peedu, Piripilli-Liisu, Nina-Jass, Näpp-Mall ja teised. Tema joonistatud piltvärsslood on enamasti õpetlikud, manitsedes lapsi näiteks mitte nina nokkima, keelt näitama, virisema või muid rumalaid koerustükke tegema.
Olimar Kallas alustas koomiksite loomist 1960. aastatel. Ta on mitme koomiksiloo autor, kus tegevus toimub väljamõeldud kohtades, näiteks Kivikülas, Pelikanisaarel või hoopis eksootilises saareriigis Sekontias. Selles maailmas tegutsevad mitmesugused kangelased, alates tavalistes koolipoistest ja -tüdrukutest ning lõpetades lumeinimeste või teiselt planeedilt pärit maagidega. Koomiksite sisu on hoogne, põnev ja kaasakiskuv.
TÖÖVIHIKU ÜLESANNE 45
KÜSIMUSI JA ÜLESANDEID
- Milliseid koomikseid ja koomiksikangelasi tead?
- Mille poolest erinevad koomiksiraamatud ja ajalehtedes ilmuvad koomiksid?
- Mida on ühist koomiksil ja filmil? Mida erinevat?
- Mille poolest erineb koomiks tavalisest juturaamatust? Mis on sarnast?
- Kas koomiks peab olema naljakas?
