Õppetükkide 1.1–1.8 kokkuvõte

1. Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa. Euroopa pindala on 10 180 000 km². See on u 7% kogu maakera maismaast.
2. Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul. Eesti kuulub Läänemere riikide hulka.
3. Eesti pindala on 45 227 km². Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km.
4. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa geoloogilise ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks.
5. Euroopa ja Eesti pinnamoodi on pikkade ajastute jooksul kujundanud mandri­jäätumine ja liustiku­voolude liikumine.
6. Euroopas saab erineva pinnamoe ja geoloogilise ehituse järgi eristada järgmisi piirkondi: tasandikud, vanad mäestikud, keskmäestikud, noored mäestikud.
7. Eesti geoloogilises ehituses moodustavad aluskorra tard- ja moonde­kivimid, pealiskord koosneb erinevate geoloogiliste ajastute sette­kivimitest: Põhja-Eestis lubjakivi, Lõuna-Eestis liivakivi.
8. Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega. Eesti pinnamood on tasandikuline.
9. Eestis on kuus liigestatud pinnamoega kõrgustikku: Haanja, Otepää, Karula, Sakala, Pandivere, Saadjärve voorestik ehk Vooremaa ja neli suuremat madalikku: Lääne-Eesti madalik, Põhja-Eesti ranniku­madalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik.
10. Eesti levinumad mandrijää­tekkelised pinnavormid on moreen­tasandikud, moreen­künkad, otsa­moreenid, vallseljakud e oosid, orud, voored, mõhnad, sandurid.
11. Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on Euroopas oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metalli­maakide ja söe kaevandamine.
12. Euroopa tähtsamad maavarad on rauamaak, mangaanimaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, maagaas, keedusool, boksiit, väävel, vask, kaalisool.
13. Eesti olulisemad maavarad on põlevkivi ehk kukersiit, lubjakivi ehk paas, dolomiit ehk dolokivi, liiv, kruus, savi, fosforiit, turvas, mere- ja järvemuda, mineraalvesi jt.

1. Iseloomusta kaardi järgi Euroopa ja Eesti geograafilist asendit ja piire.
2. Leia kaardilt ja nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered, lahed, jõed ja järved.
3. Leia kaardilt ja näita Eesti suuremad poolsaared, saared, lahed, väinad, jõed ja järved.
4. Jutusta jääaegade mõjudest pinnamoele Euroopas ja Eestis.
5. Too näiteid Euroopa ja Eesti pinnavormide tekke ja geoloogilise ehituse seostest.
6. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust: aluspõhja, pealiskorda ja pinnakatet.
7. Iseloomusta Euroopa nelja pinnamoe järgi eristuvat piirkonda, näita kaardil Euroopa suuremad madalikud ja mäestikud.
8. Iseloomusta maavarade paiknemist Euroopas. Loetle seal kaevandatavad tähtsamad maavarad.
9. Iseloomusta maavarade paiknemist Eestis. Näita kaardil nende tähtsamad leiukohad. Millised on meie tähtsamad maavarad ja kus neid kaevandatakse? Milleks kasutatakse?

Ookeanid, mered
​Läänemeri, Väinameri, Atlandi ookean, Vahemeri, Must meri, Põhja-Jäämeri, Põhjameri, Norra meri, Valge meri, Barentsi meri, Kaspia meri, Joonia meri, Türreeni meri, Egeuse meri, Marmara meri.

Väinad
​Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur väin, Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin, Taani väinad, La Manche e Inglise kanal, Gibraltar.

Lahed
​Liivi, Soome, Pärnu, Matsalu, Kolga, Narva.

Neemed
​Purekkari, Ramsi, Nordkinni, Marroqui, Roca.

Saared
​Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Naissaar, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Ruhnu, Abruka, Vilsandi, Piirissaar, Prangli, Osmussaar, Vohilaid, Aegna, Vaindloo, Nootamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta, Küpros, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Gotland (Ojamaa), Öland, Ahvenamaa, Kanaarid, Assoorid.

Poolsaared
​Pärispea, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Pakri, Viimsi, Juminda, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Pürnee e Ibeeria, Apenniini, Balkani, Krimmi.

Jõed
​Narva, Ahja, Suur Emajõgi, Võhandu, Piusa, Peetri, Uural, Rhône, Po, Wisła, Dnepr, Doonau, Volga, Seine, Thames, Koiva (Gauja), Rein.

Järved
​Peipsi–Pihkva, Võrtsjärv, Saadjärv, Narva veehoidla.

Mäed ja mäestikud
​Vaivara Sinimäed, Uuralid, Kaukasus, Skandinaavia, Alpid, Karpaadid, Keskmassiiv, Reini Kiltkivimäestik, Maagimäestik, Sudeedid, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed.

Kõrgustikud
​Haanja, Otepää, Karula, Sakala, Pandivere, Saadjärve voorestik.

Lauskmaad, madalikud
​Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Peipsi madalik, Ugandi lavamaa, Ida-Euroopa lauskmaa, Lombardia (Po) madalik, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Kaspia alamik.

Riigid
​Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Bulgaaria, Georgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kasahstan, Kreeka, Leedu, Läti, Maroko, Moldova, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa.

Linnad
​Euroopa pealinnad, Eesti maakonnakeskused, Narva.