- Kes on tootjad ja kes tarbijad?
- Kuidas on liigid elukoosluses omavahel seotud?
Ühes paigas elavad liigid on omavahel seotud
Jõgi ja järv on ühed paljudest elukooslustest, lihtsamalt öeldes kooslustest. Ka soo, mets, niit ja meri on kooslused, mida õpime tundma edaspidi. Elukoosluse moodustavad ühesuguses elupaigas elavad organismid. Igal liigil on koosluses väiksem või suurem roll ning kõik liigid on omavahel seotud. Üksteisest toituvad organismid moodustavad toiduahela.
- Ühesuguses elupaigas elavad organismid moodustavad elukoosluse.
- Erinevates elupaikades elavad organismid moodustavad elukoosluse.
- Mõni liik ei oma koosluses üldse mingit tähtsust.
- Igal liigil on koosluses väiksem või suurem roll.
Taimed toodavad elusainet ja hapnikku
Selleks et elada, on tarvis süüa. Kõik organismid vajavad aineid, millest oma keha üles ehitada, ja energiat, mis kulub tegutsemiseks. Taimede osa elukoosluses on mingis mõttes kõige olulisem. Nemad toodavad eluta ainetest (veest ja süsihappegaasist) elusainet ehk orgaanilist ainet. Selleks kasutavad taimed päikeselt saadud energiat. Seepärast nimetatakse taimi elukooslustes tootjateks. Taimed toodavad veel ka hapnikku, mida samuti teised organismid vajavad.
- Nad toodavad süsihappegaasist ja veest elusainet.
- Nad toodavad süsihappegaasi ja vett.
- Nad toodavad eluta ainet ja vett.
- Nad toodavad hapnikku.
- Nad on tootjad.
Tarbijad toituvad valmis elusainest
Loomad vajavad toiduks taimede toodetud elusainet. Seepärast tuleb neil taimi süüa. Taimtoidulisi loomi söövad omakorda loomtoidulised loomad. Kõiki loomi nimetatakse tarbijateks.
Kogu orgaaniline aine, millest loomad koosnevad, on algselt pärit taimedelt. Loomade organismis need ained mõnevõrra muutuvad. Taimedest saadud ainetest omandavad loomad ka kogu energia, mis neil eluks tarvis läheb.
- Loomad toodavad eluta ainest elusainet.
- Loomad toodavad hapnikku.
- Loomad vajavad toiduks elusainet.
- Kõik loomad on tarbijad.
- Kogu loomade eluks vajalik energia pärineb taimedelt.
Lagundajad võimaldavad ainel ringelda
Kõigist surnud olenditest ja ka loomade väljaheidetest toituvad lagundajad. Lagundajate seltskond on võrreldes tootjate ja tarbijatega märksa kirjum. Veekooslustes hakkavad surnud taimede ja loomade jäänuseid sööma vähid (ka kirpvähid), teod, karbid, väikesed putukad ja ussid. Ent elusaine lagundamisel on märksa olulisem osa bakteritel ja seentel, sest nemad viivad lagunemise lõpule. Veekogude põhja sadenev muda on tekkinud elusorganismide lagunemise jääkidest.
Lagundajad on väga tähtsad, sest kui neid poleks, täidaksid surnud organismid mõne aja pärast veekogud. Lagunemise käigus tekkivad ained lähevad tagasi vette ja on taimedele toitaineteks. Lagundajate tegevuse tulemusena ei lähe looduses midagi kaotsi.
See organism saab eluks vajalikke aineid teisi elusolendeid süües –
See organism toitub surnud olenditest ja loomade väljaheidetest –
See organism valmistab eluta ainest elusainet –
Hõljum on veekogu toiduahelas väga tähtis
Suurem osa veekogus leiduvatest vetikatest on ainuraksed ehk ühest rakust koosnevad ja neid näeb hästi ainult mikroskoobiga. Need vetikad hõljuvad vabalt veekogu valgusrohkes pinnakihis. Seetõttu nimetatakse neid taimhõljumiks. Ehkki pisikesed, on taimhõljumi pisivetikad veekogus kõige olulisemad tootjad. Ilma nendeta ei saaks ei järve ega jõe elukooslused toimida. Taimhõljum on kõikides veekogudes toiduahelate alguslüli.
Taimhõljumist toituvad ainu- ja hulkraksed pisiloomad, kes moodustavad loomhõljumi, ja ka kalade maimud. Loomhõljumist toituvad väiksemad kalad, keda omakorda söövad röövkalad ning kalatoidulised imetajad ja linnud. Taim- ja loomhõljum on veekogu pinnal segiläbi ja seda kutsutakse lihtsalt hõljumiks ehk planktoniks.
Toiduahel ja toiduvõrk
Tutvume ühe toiduahela ja toiduvõrguga veekogus. Ainurakne vetikas on toiduks keriloomale. Keriloom satub sageli saagiks särjele, särg omakorda haugile. Haug võib oma elu lõpetada saarma toidulaual. Kokku moodustavad nad toiduahela.
Enamik loomaliike sööb mitmekesist toitu. Nii nagu liigid, on omavahel seotud ka toiduahelad. Seepärast kirjeldab koosluses valitsevaid toitumisseoseid toiduahelast paremini toiduvõrk.
Mõisted
- tootja – taim või vetikas, kes valmistab eluta ainest ja päikeseenergiast elusainet
- tarbija – loom, kes tarvitab taimede valmistatud elusainet
- lagundaja – surnud organismidest toituv elusolend
- toiduahel – kes-sööb-keda-seosed elukoosluses
- toiduvõrk – kõik ühe elukoosluse läbipõimunud toiduahelad
- hõljum ehk plankton – veekogus hõljuvad vetikad ja pisiloomad
Ma tean, et …
Taimed on tootjad. Nad valmistavad päikeseenergia abil süsihappegaasist ja veest elusainet. Loomad söövad taimi ja teisi loomi ning neid nimetatakse seetõttu tarbijateks. Organisme, kes toituvad surnud organismidest, nimetatakse lagundajateks. Peamised lagundajad looduses on seened ja bakterid. Elukooslustes on liigid omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu.
