Vesi ja selle omadused

  • Missugused on vee omadused?
  • Miks pole looduslik vesi kunagi päris puhas?

Loodus koosneb ainetest ja nende segudest

Kõik elusolendid ja eluta asjad koosnevad ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi, suhkur, keedusool, raud. Kõik ained koosnevad väikestest osakestest – aineosakestest. Näiteks aatom on üliväike aineosake, mida pole võimalik palja silmaga näha. Aatomit ei näe ka valgusmikroskoobiga. Aatomid võivad seostuda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist.

Mis on aatomid ja mis molekulid?

– üliväike aineosake

– aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist

– aineosakeste kogum

Vesi on aine

Veeta ei saaks elu olemas olla. Vee aineosakeseks on veemolekul. Veemolekulis on üks hapnikuaatom seostunud kahe vesinikuaatomiga. Kokkuleppeliselt tähistatakse hapnikuaatomeid tähisega O ja vesinikuaatomeid tähisega H. Nii saame veemolekuli kirja panna ka valemiga H2O (loe: haa kaks oo).

Vesi on aine. See koosneb veemolekulidest. Molekulid koosnevad aatomitest
  • Teistest molekulidest
  • Plussidest ja miinustest
  • Aatomitest
  • Kolmest veeaatomist
  • Kahest hapniku- ja ühest vesinikuaatomist
  • Kahest vesiniku- ja ühest hapnikuaatomist

Vee omadused

Igal ainel on kindlad omadused, nii ka veel. Puhas vesi on läbipaistev, värvitu, lõhnatu, maitsetu ja toatemperatuuril vedel aine. Vesi jäätub 0 °C juures ja keeb 100 °C juures. Vesi on kõige tihedam 4 °C juures, mil 1 liiter vett kaalub täpselt 1 kg.

Kuidas kirjeldaksid puhast vett?
  • Vesi jäätub
  • Vesi keeb
  • Vesi on kõige tihedam
  • 0 °C
  • 100 °C
  • 4 °C
  • Lõhnatu
  • Mõttetu
  • Maitsetu
  • Värvitu
  • Lõhnav
  • Läbipaistev
  • Toatemperatuuril gaasiline
  • Toatemperatuuril vedel

Looduslik vesi on lahus

Looduslik vesi pole kunagi päris puhas. Selles on peale veemolekulide alati mitme teise aine osakesi, sest vesi seguneb kergesti paljude ainetega. Segu, milles aine on vedelikus (nt vees) ühtlaselt jaotunud, nimetatakse lahuseks. Lahus koosneb lahustist (nt vesi) ja selles lahustunud ainest või ainetest. Vesi on kõige tuntum lahusti. Selles lahustuvad paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained.

Lahus koosneb lahustunud ainest ja lahustist
Merevees on lahustunud mitmesugused soolad ning hapnik ja süsihappegaas. Need gaasid on olulised veeorganismide eluks

Ainet, milles teine aine lahustub, nimetatakse. Äädika puhul onlahusti jalahustunud aine. Limonaad mullitab, sest selles on lahustunud.

  • See on hästi kaua ühes kohas seisnud.
  • Selles on lahustunud teised ained, nt soolad.
  • Kalad ei saaks maitsetus vees elada.
Suhkruvesi, äädikas, merevesi ja limonaad on lahused

Kõik ained vees ei lahustu

Kuigi vesi on hea lahusti, on siiski aineid, mis vees ei lahustu, näiteks liiv, kivid, metallid, õlid ja rasvad. Rasvast taldrikut lihtsalt vee all loputades jääb taldrik ikka rasvaseks, sest rasv vees ei lahustu. Rasva aitab taldriku küljest maha saada nõudepesuvahend.

Õli ei lahustu vees
Kui liiv lahustuks vees, siis ei oleks liivarandu
Nõudepesuvahend aitab taldrikut rasvast puhtaks saada
  • Liiv
  • Suhkur
  • Kivid
  • Õli
  • Hapnik
  • Süsihappegaas
  • Sool
  • Rasv
  • Pesupulber

Mõisted

  • aine – ühesuguste aineosakeste kogum
  • aatom – üliväike aineosake
  • molekul – aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist

Ma tean, et …

Kõik elusolendid ja eluta asjad koosnevad ainetest ja nende segudest. Aineosakesed, nt molekulid, on tekkinud aatomite seostumisel. Veemolekul koosneb kahest vesiniku- ja ühest hapnikuaatomist. Looduslik vesi sisaldab alati mitut lahustunud ainet.