Põld ja aed elu­keskkonnana

Põld on avatud, avar maastik. Põldu harides luuakse suur lage väli, kus muld on ühtlaselt niiske ja viljakas. Seal pole tavaliselt kohta puudel ega põõsastel, kividel ega kändudel, mis takistaksid maaharimist.

Lagedal alal mõjutavad tuul, sademed ja päikesekiirgus elustikku rohkem kui metsas, kus puud taimedele ja loomadele varju pakuvad ja halva ilma mõju pehmendavad. Temperatuur kõigub põllul suuremas ulatuses kui metsas. Vesi aurab põllul kiiresti: auramist suurendab tume mullapind, mis päikese käes hästi soojeneb. Põua ajal üksikuid põlde küll kastetakse, aga see teeb põllusaagi hinna kalliks. Tugevate tuulte, vihmade ja rahe vastu ei saa eriti midagi ette võtta. Üsna sageli peksavadki rajuhood teravilja maha või paneb vihm kartuli mädanema.

Suurt ja ühetaolist põldu on küll mugav masinatega harida, aga põllul elavatele loomadele (sh putukatele) on selline keskkond vaenulik. Loomadel ei ole lagedal häid varjepaiku ja ka toit on seal ühekülgne, sest põllul kasvatatakse tavaliselt korraga vaid üht taimeliiki. Samuti häirivad loomade elu põllutööd. Seepärast elavad põldudel püsivalt vähesed loomaliigid.

Aed on põlluga võrreldes märksa mitmekesisem. Sinna istutatakse peale rohttaimede ka puid ja põõsaid, kaevatakse tiike, rajatakse kiviktaimlaid, varju pakkuvaid lehtlaid, kõrvalhooneid ja kompostihunnikuid ning seatakse üles lindude pesakaste ja toidulaudu. Koduaia taimede mitmekesisus ning elupaikade rohkus meelitab sinna paljusid loomaliike.

Aias on inimesel võimalik ilmastiku mõju pehmendada. Seepärast saab seal kasvada ka soojalt maalt pärit taimeliike. Nende jaoks ehitatakse kasvuhooneid ja lavasid. Külmakartlikud taimed kaetakse talveks kinni. Vihmavaesel ajal taimi kastetakse, seetõttu leidub aias alati niiskeid paiku.

Põllul ja aias püüab inimene luua endale vajalike taimede jaoks kõige sobivama kasvukeskkonna. Selliseid taimi, mida inimene enda tarbeks kasvatab ja mille omadusi ta on parandanud, nimetatakse kultuurtaimedeks.

Taimeliiki aretades püütakse saavutada näiteks paremat maitset, suuremat külma- või haiguskindlust, suuremaid vilju. Nii tekivad erinevad sordid – ühesuguste omadustega taimed.

Kultuurtaimed on sageli looduslikest liikidest õrnemad. Seetõttu tuleb nende eest hoolitseda: eemaldada umbrohud, mulda väetada ja kobestada, vahel ka taimi kasta, külma eest kaitsta vms.