Muld loomade elu­paigana

Ülipisikeste bakterite ja seente ning veidi suuremate selgrootute kõrval elavad mullas ka mõned imetajad. Aias, muruplatsil või põlluserval võib sageli märgata mutimullahunnikuid. Märksa harvem õnnestub kohata mutti ennast, sest ega sel loomakesel maa peale eriti asja ole. Mutt on musta tiheda lühikarvalise kasukaga, hiirest veidi suurem loom. Ta sööb vihmausse ja pinnases elavaid putukate vastseid.

Muti tillukesed silmad on kaetud nahakurruga, mulla all tal nägemismeelest abi ei olegi. Viletsat nägemist korvab suurepärane haistmismeel. Terava nina otsas on tihedad vurrud, millega ta tajub maapinna väiksemaidki värinaid.

Mutil on laiad tugevad esikäpad, millega ta käike kaevates edasi liigub. Mutikäigud võivad mõnikord olla kilomeetritepikkused. Aednikele on mutt tülikas, kuid mulla segajana ja õhutajana on ka temal looduses oluline roll.

Muld sobib paljudele loomadele hästi ka varjupaigaks, kui elu lageda taeva all liiga ohtlikuks läheb. Nii aias, niidul kui ka metsas leidub mullas peaaegu kõikjal mitut liiki hiirte urge. Urgu rajavad loomad ka pesa, kus sünnivad nende pojad. Rebased, kährikud ja mägrad kaevavad künkanõlvadesse koopaid, kus nad puhkeajal varjuvad ja kus nende pojad üles kasvavad.

Kas oled kunagi mõelnud, et kogu suvine lilleilu ja liblikate kirevus on talvel peidus lume all mullas? Talvel mulla pealmine kiht külmub ja elu selles seiskub. Suurem osa mullaorganisme on siis sunnitud puhkama. Putukad tarduvad, kui temperatuur hakkab nullile lähenema. Suur osa neist elab talve üle munade või nukkudena. Pealmises, jäätunud mullakihis ei olekski neil võimalik liikuda ega toituda.

Kui muld külmub, seiskub ka bakterite, seente ja pisikeste ussikeste elu. Vihmaussid aga kaevuvad sügisel sügavamasse mullakihti, mis talvel ära ei külmu. Ka mutt kolib talveks sügavamale, kus ta oma käikudes ringi liigub. Nälga ta ei jää, sest tal on tagavaraks kogutud vihmausse. Need on ta sügisel osava hammustusega liikumisvõimetuks muutnud. Hingamiseks tuleb mutil lahti hoida maapinnale ulatuvaid õhutuskäike.

Muld on talvel peidupaigaks ka osale maa peal tegutsevatele imetajatele. Näiteks uruhiired veedavad talvel suurema aja maa-alustes käikudes. Sinna on nad varuks kogunud seemneid. Nad söövad meelsasti ka taimede maa-aluseid osi. Paljud maa peal elavad loomad, näiteks rästikud, sisalikud ja kärnkonnad, talvituvad mullas hiirte uuristatud urgudes. Seal on soojem kui maa peal.

Maa alla poevad talveks nii rästikud, mägrad kui ka hiired. Mullas talvituvad mardikad ja nende vastsed ning liblika nukud. Vihmauss ja mutt liiguvad külmaks ajaks sügavamale