Otsuste tegemine
Iga päev peame millegi üle otsustama, mõnikord võtab see vähem, mõnikord rohkem aega. Ja see pole alati lihtne. Otsuste tegemist mõjutavad paljud asjaolud. Suurt rolli mängivad isiklik maitse, väärtushinnangud ja kogemused. Oluline on aeg, mille jooksul peame otsuse langetama: kas seda tuleb teha kiiresti või on aega järele mõelda. Meie otsust mõjutab ka see, kui palju infot meil on, et õigesti valida. Tähtis on ka tähelepanuvõime, emotsionaalne ja füüsiline enesetunne (näiteks kas oled õnnelik, vihane, väsinud või puhanud). Kui oled halvas tujus või on sul kõht tühi, võid impulsiivselt võtta vastu otsuseid, mida hiljem kahetsed.
Tihti laseme end otsuste tegemisel mõjutada emotsioonidest ja enesetundest. Näiteks ostame poest mittevajalikke asju. Seepärast on hea enne tähtsama ostu tegemist aega varuda, et läbi mõelda võimalikud plussid ja miinused. Ka ei tasuks olulisi otsuseid teha väsinuna või näljasena, sest siis on otsuste langetamine eriti keeruline ning tekib kiusatus valida kergem tee.
Arutlemiseks
- Kas oled kunagi võtnud vastu otsuse, millega oled hiljem rahul? Aga otsuse, mida hiljem kahetsesid? Mis mõjutas sind kummalgi juhul otsustama?
Kas meie otsustusvõimet mõjutatakse?
Suurtes toidupoodides pole kaupade paigutus juhuslik, vaid on põhjalikult läbi mõeldud. Näiteks poodi sisse astudes näed esimesena värskeid puu- ja juurvilju. Igapäevased toiduained, nagu nt leib ja piim, on alati poe tagumises otsas. Siis on kindel, et käid kogu poe läbi, enne kui jõuad kõige vajalikumani. Sooduspakkumisel tooted paigutatakse riiulite otstesse ja vahekäikude äärde, kus need hästi silma torkavad.
Kõige populaarsemad kaubamärgid pannakse pika riiulirivi keskele, nii et sõltumata sellest, kummast otsast sa oma lemmiktootele läheneda püüad, möödud sa võimalikult paljudest muudest kaupadest. Odavamad tooted on kõige alumisel riiulil, kallimad silma kõrgusel. Kassa lähedale paigutatakse kommid, šokolaadid, nätsud jms, et pikas järjekorras seistes jääksid need silma ja tuleks tahtmine neid osta.

Arutlemiseks
- Kuidas suurte toidupoodide kaubapaigutus ostja otsustusvõimet mõjutab?
Tahtejõud ja enesekontroll
Inimesed, kes suudavad loobuda kohe saavutatavast kasust hilisema suurema kasu nimel, on tahtejõulised. Tahtejõud nõuab sisemist pingutust ja enesekontrolli.
Näiteks püüdes tervislikult elada, peame loobuma liigsest maiustuste ja kiirtoidu söömisest.
Sportlased treenivad aastaid enne, kui saavutavad edu. Kaugema eesmärgi nimel otsustavad nad regulaarse treeningu kasuks ja loobuvad paljudest kiusatustest.
Ennast on üsna raske sundida, kuid suurte ja pikaajaliste eesmärkide saavutamine on ilma tahtejõuta võimatu.
Impulsiivne käitumine on hetkelise emotsiooni või mõtte ajel tegutsemine. Impulsiivsed inimesed keskenduvad hetkeolukorrale ega kaalu otsuseid läbi. Impulsiivne käitumine on mõnes olukorras kasulik, kuid enamasti on inimesed, kes oskavad oma käitumist paremini kontrollida, edukamad.
Enesekontroll on väga vajalik, kuid see pole alati mõistlik. Mõnede asjade väärtus väheneb aja jooksul, näiteks raha väärtus võib langeda inflatsiooniga. Seega tuleb mõnikord tegutseda kohe, mitte loota hilisemale kasule.
Pealegi pole võimalik kõiki otsuseid kaaluda alati ühtemoodi põhjalikult. Kõik otsused pole nii olulised, et nende peale liigselt aega kulutada. Leidub ka olukordi, kus peab kiiresti tegutsema, näiteks esmaabi andmisel.

Arutlemiseks
- Kas teed otsuseid enamasti impulsiivselt või läbimõeldult?
- Too näide olukorra kohta, kus oled loobunud millestki, et saavutada kaugemat eesmärki.
- Kas riskimine tähendab alati läbimõtlemata otsuste tegemist? Põhjenda.
Iseloomu kasvatamine
Mõnel inimesel on parem tahtejõud ja enesekontroll kui teisel. Kuid enesekontrolli on võimalik õppida ja arendada.
Kui oled seadnud endale mõne eesmärgi, näiteks hakata käima trennis või huviringis, pane kirja täpne plaan: kuidas, millal ja kus sa hakkad trennis käima. Iga asi tundub algul raske ja sul võib tekkida kiusatus sellest loobuda. Püüa endale kindlaks jääda ja järgi oma plaani. Kui sa midagi pidevalt harjutad, muutub see aja jooksul lihtsamaks ja sellest saab harjumus. Mõned asjad, nagu köiel kõndimine või kaljudel ronimine, pole ettevaatusabinõude kasutamisel ohtlikud ja enamik inimesi saaksid nendega hakkama. Mõnikord aga hirmutab meid selline ettevõtmine, kuigi me tahaksime seda proovida. See aga muudab ettevõtmise veelgi raskemaks ja ohtlikumaks, sest liigne muretsemine häirib keskendumist.
- Tee endale plaan, kus ja millal trennis käima hakata, ning pea sellest kinni.
- Mine trenni ka siis, kui selleks tuju ei ole.
- Planeeri kohe alguses nädalasse võimalikult palju trenne ka siis, kui sa ei ole varem palju sporti teinud.
- Mine trenni ka haigena.
- Jaga oma eesmärgid (nt saada järgmistel meistrivõistlustel esikoht) väiksemateks, tegelikult saavutatavateks sihtideks (parandada järgmise kuu jooksul oma tulemusi niipalju, ülejärgmise kuu jooksul natuke rohkem jne).
Iseloomu kasvatamine
Slackline ehk tasakaaluliin on puude või postide vahele tõmmatud spetsiaalne elastne nöör, millel on võimalik teha peadpööritavaid trikke. Esialgu tuleb õppida tasakaalu hoidma ja kõndima, osavamad saavad hakkama spagaatide ja saltodega. Eesti noormees Jaan Roose on sellel alal meister ning võitnud mitu mainekat võistlust. Ta treenis alustades kuni 8 tundi päevas, nüüd aga vähemalt 2 tundi. 2018. aastal püstitas ta maailmarekordi, tehes tagurpidi salto 117 meetri kõrgusel.

Arutlemiseks
- Mis aitas Jaan Roosel slackline'i võistlustel edu saavutada?
Küsimused
- Tuleta meelde, millal sa viimati midagi reklaami mõjul ostsid. Mis sa arvad, miks see reklaam sind mõjutas?
- Miks teevad inimesed vahel läbimõtlemata otsuseid?
- Kuidas mõistad vanasõna: „Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse”? Millistes olukordades saab selle vanasõna järgi tegutseda?
Ma tean, et...
Otsustamist mõjutavad paljud asjaolud: isiklik maitse, väärtushinnangud, kogemused, informatsioon, aga ka emotsionaalne ja füüsiline enesetunne. Et teha õigeid otsuseid, tuleb aega varuda ning võimalikud plussid ja miinused läbi mõelda. Tahtejõud tähendab loobumist kohe saavutatavast kasust hilisema suurema kasu nimel. Enesekontrolli on võimalik õppida ja arendada.