Kirsipuu pungas
aina rohkem kevadet
iga viivuga
Andres Ehin
mihklikuupäike
hapu nagu jõhvikas
irvitab soo peal
Paul-Eerik Rummo
Ei, ja, ei, ja, ei
Oh neid karikakarde
tarku õiepäid
Ly Seppel
jaapan on kaugel
eesti on kaugemal veel
ütlevad tuuled
Jüri Üdi
Kägu tõesti saab
kahe silbiga öelda
kõik siin maailmas
Jaan Kaplinski
- Millised viiteid aastaaegadele leiad loetud haikudest?
- Milline haiku sulle kõige rohkem meeldib? Miks?
- Mis võiks olla Jüri Üdi haikus peituv mõte?
- Millised vihjed peituvad Jaan Kaplinski ja Ly Seppeli haikudes?
Haiku on Jaapanist pärit lühike luulevorm. Haiku koosneb kolmest reast, mis jagunevad vastavalt silpidele järgmiselt: 5+7+5. Haikus ei kasutata riime. Klassikaliselt on haiku teemaks looduse ja aastaaegade mõju inimese tunnetele. Vana traditsiooni järgi pidi haikus olema ka viide või vihje konkreetsele aastaajale. Kuigi haiku on lühike vorm, võib ta siiski sisaldada üllatavaid mõttekäike ja sügavat sisu. Haiku on välja kujunenud pikkade sajandite jooksul, Jaapanis on haikukultuuril väga suur tähendus. Eesti autorite haikudest on ilmunud kogumik „Kõik siin maailmas” (1980).
Vanasti oli jaapani autoritel kombeks kirjutada haikusid nii, et üks autoritest kirjutas esimese värsirea ja andis kirjutamisjärje teistele edasi. Eesmärk oli anda esimese reaga kätte kujund ja meeleolu (või vihje aastaajale). Ridu lisades pidid järgmised kirjutajad leidma ootamatu ja nutika lahenduse, soovitatavalt humoorika. Kuna järgima peab ka kindlat silpide arvu, on taoline mäng loomingulist pingutust nõudev, aga samas kindlasti lõbus.
Mängi pinginaabriga või kuni kolmeliikmelises grupis haikude kirjutamise mängu. Alustada võite näiteks alltoodud ridadega. Kui need kasutatud, mõtleb üks grupi liige juba ise esimese värsirea välja.
jõuluaeg saabub ...............
väljas on pime ...............
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ