Erinevate liikide isendid asustavad Maal erinevaid elupaiku. Samades elupaikades võib looduslikult esineda mitmeid eri liike. Neid elupaiku ning nendes toimivaid vastastikuseid suhteid hõlmavad ökoloogilised süsteemid ehk ökosüsteemid.
- Mis on ökosüsteem?
- Millised on ökosüsteemide liigid?
- Kuidas on erinevad liigid levinud ökosüsteemides?
Kooslus
Igal liigil on kindel elamisterritoorium, mida nimetatakse levilaks. Levila on kogu see ala, kus on selle liigi eluks sobilikud elutingimused. Näiteks on seitsetäpp-lepatriinu levilaks terve Eesti, kuid iga seitsetäpp-lepatriinu isend elab kindlal väiksemal territooriumil, näiteks ühel konkreetsel niidul, ja sealt ta oma elu jooksul kuhugi kaugele ära ei rända. Seega elavad ühe liigi erinevad isendid oma väiksematel piiritletud territooriumitel ega kohtu tõenäoliselt omavahel kunagi. Selle põhjuseks on maastiku eripärad (mets, asulad, veekogud), kaugus või ka ajaline takistus (ühed isendid elavad kevadel, teised sügisel). Ühes väiksemas piirkonnas elavat ühe liigi isendite gruppi nimetatakse populatsiooniks ehk asurkonnaks. Aga ühel kindlal territooriumil ei ela vaid üks populatsioon, neid on alati rohkem. Näiteks elab kõnealusel niidul lisaks seitsetäpp-lepatriinudele lehetäide populatsioon, raudrohu populatsioon, hiirte populatsioon jne. Kõik selles piirkonnas elavate liikide populatsioonid aga moodustavad kokku selle piirkonna (näiteks konkreetse niidu) koosluse. Kooslus on seega erinevate populatsioonide kogum vastavas elupaigas.
Erinevatel liikidel on välja kujunenud just neile sobilik elupaik. Tihti on nad on kohastunud (sobitunud) elama ainult väga kindlas kohas. Näiteks parasiteerivad peatäi ja inimesekirp ainult inimesel, tihase erinevad liigid asustavad üksnes puuvõra kindlaid osi jne. Mõnede liikide nõudlikkus elupaiga suhtes on oluliselt väiksem ning nende võimalik elupaik seetõttu ka oluliselt suurem. Nii võivad näiteks suured imetajad – põder, metskits, hunt, rebane jt elada nii võsastikes, tihedamates metsades kui ka lagedamatel aladel.
Kooslustes valitsevad keerukad suhted.
Kõik populatsiooni ühe liigi isendid saavad üksteisega vabalt ristuda, s.t annavad ühiseid järglasi. Selle tulemusena võib liigi arvukus suureneda või ka väheneda. Populatsiooni arvukus on ühe kindla liigi isendite arv sellel kindlal territooriumil. Suurema arvukuse korral tekib selles populatsioonis ka suurem konkurents. Konkurents ehk omavaheline võistlus eluks vajalike tingimuste (toit, eluruum) nimel võib toimuda ka teise liigi esindajatega, kes toituvad näiteks sarnastest organismidest või kasutavad elupaigana sama piirkonda. Nii kujunevad koosluse erinevate populatsioonide vahel välja päris keerukad suhted, sealhulgas ka omavaheline koostöö.
Ökosüsteemid
Kooslused moodustavad ökosüsteemi.
Lisaks elusorganismidele mõjutavad kooslust oluliselt ka eluta keskkonna tegurid – õhk, muld ja vesi. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb elusorganismide kooslustest ning eluta keskkonnast.
Ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri. Laiemas tähenduses on biosfäär see Maa osa, kus leidub elusorganisme: õhkkond ehk atmosfäär (täpsemalt selle alumine osa), vesikond ehk hüdrosfäär ja mullastik ehk pedosfäär (litosfääri ehk kivimkonna ülemine osa).
Biosfäär:
õhkkond
vesikond
mullastik
Kõige rohkem elab elusorganisme õhkkonna madalaimas kihis, maapinna vahetus läheduses. Aga mõned organismid võivad ennast hästi tunda ka väga kõrgel. Õhuvoolusid kasutavad näiteks taimed oma seemnete levitamiseks, aga ka mitmed mikroorganismid (nii võivad nad kanduda kümnete kilomeetrite kõrgusele) ja putukad – näiteks ämblikud, kes kasutavad hõljumise kergendamiseks võrguniite. Lisaks nendele lendavad õhus linnud ning nahkhiired. Nemad oskavad väga hästi kasutada õhu omadusi ning on seal liikudes väga kiired ja osavad. Organismide liikumist kõrgemale kui 20–25 kilomeetrit takistab hapniku vähenemine ja ultraviolettkiirguse koguse kasvamine. UV-kiirgus võib suurtes kogustes olla organismidele surmav.
Kuna Maa pinnast on 74% kaetud veega, siis on ka veekeskkonna elu üldiselt väga liigirikas. Siit leiame mikroorganisme, putukaid, imetajaid ja muidugi igasuguseid kalu. Enamikule liikidest on oluline, kas nad elavad soolases vees (mered, ookeanid) või magedas vees (järved, jõed, kraavid, tiigid, lombid). Mida sügavamal veekogus, seda vähem on seal elusorganisme. Eelkõige on see tingitud valguse ja hapniku vähesusest, aga ka madalast temperatuurist ning veerõhust. Palju elusorganisme leiame veekogude pinnakihis ja ka kaldale lähemal, sest seal on erinevaid toitaineid rohkem, kui kaldast kaugemal. Toitaineid kannavad merre näiteks jõed.
Taimede kasvamise sügavuspiir jääb 100 meetri piiridesse, kuid süvaveeloomi võib leida ka mitme tuhande meetri sügavuselt. Sealsed loomad on väga spetsiifilise välimusega; mitmed neist suudavad tekitada valgust ning kasutavad seda võimet väga erinevatel eesmärkidel.
Mullaga on umbes samasugune olukord nagu veega. Kõige rohkem elusorganisme leidub mullastiku kõige ülemises kihis. Ometigi võivad mõnede taimede juured ulatuda mitme meetri sügavusele. Juurestiku sügavus sõltub vee olemasolust. Mida sügavamal asub vesi, seda sügavamale peavad kasvama ka juured. Kuivas kliimas võivad mõnede taimede juured ulatuda isegi 5 m sügavusele. Samuti võivad mitmed loomad (mägrad, rebased, kährikud) kaevata kaunis sügavaid urge. Päris sügavale ulatuvad ka mitmete putukate (sipelgad, termiidid) pesad. Väga arvukalt elab mullas mikroorganisme, kellest näiteks naftabakterid võivad elada isegi kümmekonna kilomeetri sügavusel.
Biosfäär jaguneb bioomideks.
Biosfääri eri osades valitsevad tingimused sõltuvad Maa laiuskraadidest, või täpsemalt looduslikest tingimustest. Sarnaste omadustega biosfääri osi nimetatakse bioomideks. Olulisemad bioomid on tundra, parasvöötme okasmets, parasvöötme leht- ja segamets, kõrb, rohtla ja vihmamets.
Oluline
- Liigid elavad erinevates paikades.
- Ühe liigi elupaika nimetatakse levilaks.
- Ühes elupaigas elavad ühe liigi esindajad moodustavad populatsiooni.
- Ökosüsteem on looduse eluta ja elusast osast koosnev isereguleeruv süsteem.
- Suurim ökosüsteem on biosfäär.
- Suured sarnaste elutingimustega alad moodustavad bioomi.
Küsimused
- Selgita ökosüsteemi olemust.
- Millistest osadest koosneb ökosüsteem? Too näiteid.
- Millistest osadest koosneb biosfäär? Iseloomusta neid.
- Mis on bioom? Millises bioomis võiks asuda Eesti?
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ