Eluslooduses esinevad organismid grupeeritakse sarnaste omaduste põhja rühmadesse. Nii sünnib suur looduse süsteem, kuhu kuuluvad kõik Maal elavad organismid. Looduse süsteemi tähtsaim osa on liik.
- Mis on liik?
- Milline on eluslooduse süsteem?
- Kuidas liike nimetatakse?
Liik
Liik on eluslooduse süsteemi alus.
Liik on bioloogilise klassifitseerimise kõige väiksem üksus, kuid samas ka kõige olulisem. Liik on sarnaste tunnustega organismide rühm, kellel on oma kindel elupaik. Kõik liigi isendid on omavahel teatud määral sarnased. Näiteks on inimene üks liik. Me oleme kõik sarnased, kuid detailides erinevad. Aga vaatamata neile erinevustele, kuulume ikkagi kõik ühte liiki.
Teiseks oluliseks kriteeriumiks on see, et ühe ja sama liigi isendid saavad omavahel viljakaid järglasi. Looduses võivad üksikjuhtudel saada järglasi ka erinevad liigid, kuid need järglased on tavaliselt viljatud. Samuti peavad liigid olema üksteisega lähedases suguluses. Näiteks võivad hobusemära ja eeslitäkk paaritudes saada järglase, keda nimetatakse muulaks. Muul on nende kahe liigi vahepealsete tunnustega, kuid ei ole sigimisvõimeline.
Organismide taksonoomia
Sarnased liigid kuuluvad perekonda, mis omakorda kuulub sarnaste tunnuste alusel sugukonda. Tekib eriline püramiidikujuline süsteem, kus kõrgemale liikudes muutuvad tunnused järjest üldisemaks.
Kõigil liikidel on oma nimi. Kuna erinevates keeltes nimetatakse liike erinevalt, siis on segaduste ja tõlkeprobleemide vältimiseks võetud kasutusele ladinakeelne nimetus. See koosneb kahest osast: esimene neist on perekonna nimi ja teine liigi nimi. Näiteks on seitsetäpp-lepatriinu teaduslik (ladinakeelne) nimi Coccinella septempunctata. Coccinella tähendab perekonda, kuhu kuulub peale seitsetäpp-lepatriinu veel 11 sarnast liiki. Perekond Coccinella kuulub koos teiste perekondadega lepatriinulaste Coccinellidae sugukonda.
Tänapäevase eluslooduse taksonoomia alused esitas Rootsi botaanik Carl von Linné (1707–1778) oma raamatus „Looduse süsteem“, mille 10 köidet ilmus aastatel 1735–1758. See on peaaegu muutumatuna püsinud tänaseni, kuigi liigi käsitlemise alused on vahepeal muutunud. Looduse süsteemiga tegelevat teadust nimetatakse süstemaatikaks.
Liigid on oma olemasolu jooksul muutunud ning muutuvad ka praegu. Kuid muutumine on väga aeglane protsess ning silmaga nähtavad muutused võivad ilmneda alles miljonite aastate jooksul. Ometi on mõned liigid tänapäevalgi samasugused nagu nad olid mitu tuhat aastat tagasi. Sellised on näiteks Hiinas kasvav hõlmikpuu ja India ookeanis elav kala nimega latimeeria. Selliseid liike nimetataks elavateks fossiilideks. Fossiilid on miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismide kivistised, nende liikide jäänused, kes mingitel põhjustel on välja surnud. Liikide muutumist põhjustavad erinevad tegurid, mida vaatleme järgnevates peatükkides. Inimtegevuse tagajärjel võivad olla kõik liikidega toimuvad muutused oluliselt kiiremad, kui need oleksid tavapäraselt.
Oluline
- Liik on eluslooduse süsteemi väikseim osa.
- Liik on sarnaste omadustega isendite grupp.
- Süstemaatikas on igal liigil kaheosaline nimi: perekonna nimi ja liigi nimi.
- Teaduskeeles kirjutatakse liigi- ja rühmanimed ladina keeles.
- Liigid on pidevas muutumises.
Küsimused
- Millised tingimustele peavad isendid vastama, et neid saaks nimetada liigiks?
- Kuidas tähistatakse teaduskeeles liike?
- Miks on liikidel ka ladinakeelsed nimed?
- Kuidas on looduse süsteem üles ehitatud?
- Kas liigid on ajas muutumatud või muutuvad?
