Hapete ja aluste keemilised omadused

  • Kas torude puhastamiseks on vaja hapet või alust?
  • Kuidas neutraliseerida hapet?
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Kodu korda, aga kuidas?

Happeid ja aluseid sisaldavaid vahendeid kasutatakse kodu puhastamiseks. Näiteks aluseid sisaldavad vahendid kõrvaldavad ummistused torudest, happeid sisaldavad vahendid eemaldavad katla­kivi jäljed. Ometi ei saa suurema puhtuse tagamiseks neid puhastus­vahendeid samal ajal koos kasutada. Happed ja alused on vastandlike omadustega ained, see tähendab, et need neutraliseerivad teineteist.

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Happed reageerivad enamiku metallidega

Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest. Metalli­aatomite tuumad seovad välis­kihi elektrone nõrgalt ning aatomid saavad neid kergelt loovutada. Metallide ehituse ja füüsikaliste omaduste kohta loe täpsemalt Taavi Ivani 8. klassi keemia õpikust alapeatükist 7.2.

Metalli ja happe reaktsiooni käigus metalli­aatomid loovutavad elektrone ning lahuses olevad vesinik­ioonid (H+) liidavad elektrone. Moodustunud vesiniku aatomid (H) seostuvad molekulideks (H2), mis eralduvad gaasina. Metalli katioonid jäävad lahusesse koos happe anioonidega ning moodustavad soola.

METALL + HAPE → SOOL + VESINIK

Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2↑

Tsingi (Zn) ja soolhappe (HCl) reaktsiooni käigus moodustub sool tsink­kloriid (ZnCl2) ja eraldub vesinik (H2)

Metallide pingerida aitab otsustada, kas metall reageerib lahjendatud happe­lahusega või mitte. Kõik pingereas vesinikust (H2) vasakul asuvad metallid reageerivad lahjendatud happe­lahustega ning vesinik eraldub. Pingereas vesinikust (H2) paremal asuvad metallid lahjendatud happe­lahustega ei reageeri ja vesinikku välja ei tõrju.

Metallide pingerida

Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainest. Zn, Fe ja Cu reaktsioon 15% HCl lahusega
  • Cu
  • Sn
  • Li
  • Zn
  • Au
  • Pt
  • Mg
  • Al
  • Ag
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Happed reageerivad alustega

Mao ülihappesus tekitab kõrvetisi ja haavandeid mao limaskestas. Ülihappesuse neutraliseerimiseks kasutatakse Mg(OH)2 ja Al(OH)3 sisaldavaid ravimeid

Hape annab lahusesse vesinik­ioone, alus hüdroksiid­ioone. Happe ja aluse reaktsiooni käigus liituvad vesinik­ioonid hüdroksiid­ioonidega ning tekib vesi. Seda reaktsiooni nimetatakse neutralisatsiooni­reaktsiooniks.

H+ + OH– → H2O

Happe anioonidest ja aluse katioonidest moodustub reaktsiooni käigus sool, mis enamasti jääb lahusesse ioonidena.

HAPE + ALUS → SOOL + VESI

HCl + NaOH → NaCl + H2O

Neutralisatsiooni­reaktsiooni kirjeldab täpsemalt ioonsel kujul võrrand ehk ioon­võrrand. Hape, alus ja sool kirjutatakse ioon­võrrandis eraldi ioonidena, kuna need ained jagunevad lahuses ioonideks. H+- ja OH–-ioonid aga liituvad ja tekib vesi.

H+ + Cl– + Na+ + OH– → Na+ + Cl– + H2O

Neutralisatsiooni­reaktsioon 
​on happe ja aluse reaktsioon,
​mille käigus tekivad sool ja vesi.

lähteaineteks on hape janing saadusteksja vesi.

Reaktsiooni käigus liituvad vesinikioonidja tekib vesi. 

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Happed reageerivad aluseliste oksiididega

Hapete reageerimine aluseliste oksiididega on samuti neutralisatsiooni­reaktsioon, kuna happeline ja aluseline ühend neutraliseerivad teine­teist, reaktsiooni saaduseks on sool ja vesi.

Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad hapetega tormiliselt.

ALUSELINE OKSIID + HAPE → SOOL + VESI

Na2O + 2HCl → 2NaCl + H2O

Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri ja seetõttu nende aluselisus väljendubki hapetega reageerides. Hape ja nõrgalt aluseline oksiid reageerivad aeglaselt ning enamasti on selle toimumiseks vaja aineid kuumutada.

MgO + 2HCl → MgCl2 + H2O

CuO + 2HNO3 → Cu(NO3)2 + H2O

Osa raamatuid on tehtud paberist, mis sisaldavad happelisi komponente. Selleks et nende eluiga pikendada, uputatakse raamatud hapete neutraliseerimiseks MgO lahusesse

Hapete reageerimine aluseliste oksiididega on.

Happe ja aluselise oksiidi reaktsiooni saaduseks on.

  • 2NaOH + SO3 → Na2SO4 + H2O
  • HBr + NaOH → NaBr + H2O
  • Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2
  • MgO + 2HCl → MgCl2 + H2O
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Alused reageerivad happeliste oksiididega

Ka aluse reaktsioon happelise oksiidiga on neutralisatsiooni­reaktsioon. Reaktsiooni saaduseks on samuti sool ja vesi.

Leelised reageerivad happeliste oksiididega suhteliselt aktiivselt.

ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI

2NaOH + SO3 → Na2SO4 + H2O

Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O

Vähemaktiivsed ja vees lahustumatud happelised oksiidid reageerivad samuti alustega, kuid väga aeglaselt ja neid on vaja kuumutada.

2NaOH + SiO2 → Na2SiO3 + H2O

CO2 tuvastamiseks välja­hingatavas õhus saab kasutada Ca(OH)2 lahust. Kui puhuda läbi kõrre Ca(OH)2 lahusesse, tekib reaktsiooni käigus CaCO3 valge sade ja vesi

Aluste reageerimine happeliste oksiididega on.

Aluse ja happelise oksiidi reaktsiooni saaduseks on.

  • H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O
  • 2Al + 6HCl → 2AlCl3 + 3H2
  • 2NaOH + SO3 → Na2SO4 + H2O
  • MgO + 2HCl → MgCl2 + H2O
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel

  • metallid
  • aluselised oksiidid
  • happelised oksiidid
  • alused
  • happed
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Ma tean, et ...

  • Happe reageerimisel metalliga tekib sool ja eraldub vesinik.
  • Neutralisatsiooni­reaktsioon on happe ja aluse reaktsioon, mille käigus tekivad sool ja vesi.
  • Happe reageerimisel aluselise oksiidiga tekivad sool ja vesi.
  • Aluse reageerimisel happelise oksiidiga tekivad sool ja vesi.
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Küsimused

  1. Nimeta hapetele iseloomulikke keemilisi reaktsioone.
  2. Milline on tugeva happe ja tugeva aluse reaktsiooni käigus tekkiva lahuse keskkond?
  3. Miks nimetatakse ka happe ja aluselise oksiidi ning aluse ja happelise oksiidi reaktsioone neutralisatsiooni­reaktsioonideks?
  4. Too näiteid olukordadest, kus saaks kasutada neutralisatsiooni­reaktsiooni.
Lisää aiheesta
Muut toiminnot