Soolad

Soolad on mitte­molekulaarsed tahked kristalsed ained, mis koosnevad ioonidest. Soola moodustavad (aluse) katioonid ja (happe) anioonid. Anioon võib koosneda ühest (nt Cl^–, F^–, S^2–) või mitmest elemendist (nt CO₃^2–, SO₄^2–). Soola kristalli­võres esineb ioonide vahel iooniline side.

Enamik sooli on värvitud, ent leidub ka värvilisi sooli, näiteks valgeid, kollaseid, punaseid, rohelisi ja siniseid. Soola värvus sõltub peamiselt selle koostises olevast katioonist.

Enamik sooli lahustub vees. Soolad jagunevad lahustumise käigus ioonideks. Soolad jaotatakse vees lahustumise alusel lahustuvateks, vähe­lahustuvateks ja mitte­lahustuvateks. Soolade lahustuvust vees kirjeldab tabel "Aluste ja soolade lahustuvus vees" õpiku lõpus.

Soolade valemites on näidatud nende koostisesse kuuluvate katioonide ja anioonide suhe. Soolad on tervikuna laenguta ühendid, mistõttu tuleb soola valemi koostamisel jälgida, et katioonide ja anioonide laengute summa oleks null. Vaatame mõnda näidet.

Keedusoola ehk naatrium­kloriidi valem on NaCl, kuna naatrium­iooni laeng on +1 (Na⁺) ja kloriid­iooni laeng on –1 (Cl^–).

$\stackrel{+}{\mathrm{Na}}\stackrel{-}{\mathrm{Cl}}$

Kaaliumiooni laeng on +1 (K⁺) ja sulfiid­iooni laeng on –2 (S^2–), seega peab ühe sulfiid­iooni kohta olema soola valemis kaks kaalium­iooni ning soola valem on K₂S.

${\stackrel{+}{\mathrm{K}}}_2\stackrel{2-}{\mathrm{S}}$

Kaltsiumfosfaadi valemit on aga mõne­võrra keerulisem koostada. Kaltsium­iooni laeng on +2 (Ca²⁺), fosfaat­iooni laeng aga –$3$ (PO₄^3–). Selleks, et katioonide ja anioonide laengute summa oleks null, peab soola valem koosnema kolmest Ca²⁺-ioonist (summaarne laeng +6) ning kahest PO₄^3–-ioonist (summaarne laeng –6): Ca₃(PO₄)₂.

${\stackrel{2+}{\mathrm{Ca}}}_3{\stackrel{3-}{\left({\mathrm{PO}}_4\right)}}_2$

Soola nimetus koosneb seda moodustava katiooni (enamasti metalli) ja aniooni nimetusest. Näiteks kaalium­jodiid (KI), alumiinium­nitraat (Al(NO₃)₃).

Kui metall võib moodustada soolasid erinevates oksüdatsiooni­astmetes, lisatakse nimetusse metalli nime järele selle oksüdatsiooni­aste, mis on võrdne metalli katiooni laengu suurusega. Alles seejärel tuleb aniooni nimetus.

$\stackrel{+}{\mathrm{Cu}}\stackrel{-}{\mathrm{Cl}}$ – vask(I)kloriid

$\stackrel{2+}{\mathrm{Cu}}\stackrel{-}{{\mathrm{Cl}}_2}$ – vask(II)kloriid

Mitme­prootonilise happe puhul on võimalik vesinik­soola teke. Kui harilikus soolas on kõik vesinikud asendatud muude katioonidega, siis vesinik­soolas on ainult osa vesinikest asendatud. Näiteks naatrium­karbonaadis on kaks vesinikku asendatud naatrium­ioonidega, ent naatrium­vesinik­karbonaadis ainult üks vesinik asendatud naatrium­iooniga ning aine valem on NaHCO₃.

Na₂CO₃ – naatriumkarbonaat

NaHCO₃ – naatriumvesinikkarbonaat

Naatrium­vesinik­karbonaati ehk söögi­soodat kasutatakse laialdaselt toiduaine­tööstuses. Koos happega (sidrun-, viin­hape vms) on see põhiline küpsetus­pulbri komponent. Söögi­sooda ja happe reaktsiooni käigus eraldub süsihappe­gaas, mis kergitab tainast ja muudab selle õhuliseks.