Õpime nüüd lahendama täielikku ruutvõrrandit ax2 + bx + c = 0.
Idee saamiseks uurime kõigepealt, kuidas lahendas ruutvõrrandit x2 + 10x = 39 algebra rajajaks peetav Pärsia matemaatik al-Khwarizmi oma u 830. aastal ilmunud raamatus. Võrrandi lahendamiseks joonestas ta ristküliku, mis koosneb ruudust küljepikkusega x ja ristkülikust küljepikkustega x ja 10 (vaata joonist). Sellise ristküliku pindala on x2 + 10x ehk 39.
Edasi tükeldas ta ristküliku külgedega x ja 10 kaheks võrdseks osaks ja paigutas need nii, nagu näha alumisel joonisel. Nüüd täiendas ta joonist ruuduks küljepikkusega x + 5 ja pindalaga (x + 5)2. Selles ruudus sisaldub lisaks esialgsele ristkülikule veel värvimata ruut küljepikkusega 5. Joonise põhjal saab koostada võrrandi (x + 5)2 = 39 + 25 ehk (x + 5)2 = 64. Sellest võrrandist leiame, et x + 5 = 8 või x + 5 = –8. Seega x = 3 või x = –13. Kontroll näitab, et mõlemad arvud sobivad esialgse võrrandi x2 + 10x = 39 lahenditeks.

(a ± b)2 = a2 ± 2ab + b2
Vaatame veelkord üle, kuidas on joonisele toetudes võrrandit x2 + 10x = 39 teisendatud. Kõigepealt on liige 10x esitatud kujul 2 · 5x, samuti on lisatud joonisele arvu 5 ruut. Selliselt tekib vasakule avaldis x2 + 2 · 5x +52, mis on kaksliikme ruut (x + 5)2. Esialgse võrrandi vasaku poolega võrreldes on aga nüüd sinna lisandunud 25. Et võrrand jääks esialgsega samaväärseks, tuleb ka paremale poolele liita 25 ja nii saamegi võrrandi (x + 5)2 = 39 + 25 ehk võrrandi (x + 5)2 = 64.
Oleme ruutvõrrandi lahendamiseks saanud ühe võtte, mis seisneb kaksliikme ruudu eraldamises.
Näide 1
Lahendame ruutvõrrandi 4x2 + 12x + 5 = 0, teisendades vasaku poole kaksliikme ruuduks.
Viime esmalt vabaliikme vasakult poolelt paremale:
4x2 + 12x = –5.
Viimase võrrandi vasakut poolt täiendame nii, et sinna tekiks kaksliikme ruut. Et 4x2 + 12x = (2x)2 + 2 · 2x · 3, siis tuleks vasakul poolel oleva avaldisega liita 32 ehk 9. Et võrrand jääks esialgsega samaväärseks, tuleb sama arv liita ka parema poolega. Nii saame:
(2x)2 + 2 · 2x · 3 + 9 = 9 – 5 ehk (2x + 3)2 = 4
Leidnud viimase võrrandi mõlemast poolest ruutjuure saame edasi:
Kontrollime lahendit –2,5. Selleks asetame selle arvu lähtevõrrandisse tundmatu x asemele. Saame:
4 · (–2,5)2 + 12 · (–2,5) + 5 = 4 · 6,25 – 30 + 5 = 0.
Ka arv –0,5 rahuldab antud võrrandit. Seega on sel võrrandil kaks lahendit: –2,5 ja –0,5.
Vastus. x1 = –2,5, x2 = –0,5.
Näide 2
Lahendame võrrandi 5x2 + 9x – 2 = 0.
Korrutame võrrandi mõlemaid pooli sellise teguriga, et ruutliikme kordaja oleks mingi täisarvu ruut. Selliseks teguriks sobib antud võrrandi ruutliikme kordaja 5. Siis saame uue, endisega samaväärse võrrandi
25x2 + 45x – 10 = 0 ehk (5x)2 + 2 · 5x · 4,5 = 10.
Et saadud võrrandi vasakule poolele tekiks kaksliikme ruut, on sinna vaja liita 4,52 = 20,25. Muidugi tuleb siis sama arv liita ka võrrandi parema poolega. Nii saame:
(5x)2 + 2 · 5x · 4,5 + 20,25 = 30,25 ehk (5x + 4,5)2 = 30,25.
Edasi saame eelmise näite eeskujul:
Vastus. x1 = –2, x2 = 0,2.
Ülesanded A
(x – 2)2 =
(9s + 3t)2 =
(2x – 3y)2 =
(2a2 + b)2 =
m2 + 2mn + n2 = (
x2 + y2 – 2xy = (
4a2 – 4ax + x2 = (
x2 + ax + 0,25a2 = (
x2 + 2xy +
m2 + 2m +
a2 – 2a +
z2 – 4z +
9s2 + 6s +
25n2 – 20n +

Vihje
x2 – 6x + 8 = 0
x1 =
x2 + 4x – 5 = 0
x1 =
4x2 – 4x – 3 = 0
x1 =
9x2 + 6x + 3 = 0
Ülesanded B
2x2 – 5x + 2 = 0
x1 =
3t2 – 11t + 6 = 0
t1 =
5x2 + 24x – 5 = 0
x1 =
6u2 + 17u + 10 = 0
u1 =