Sotsiaalne turvalisus

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Sotsiaalne turvalisus kui elukvaliteet

Demokraatlikus ühiskonnas tähendab turvalisus nii füüsilist kui ka sotsiaalset kaitstust. Esimesel juhul on määravaks õigusriigi põhimõtete austamine. Sotsiaalne turvalisus tähendab ühiskonna terviklikku heaolu ehk elukvaliteeti, mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel, aga ka nt hästi korraldatud tervishoiu- ja haridussüsteemis. Sotsiaalse turvalisuse tagamine sõltub eelkõige inimese enda otsustest ja valikuvõimalustest, kuid ka riigi- ja erasektori asutustest.

Üldine turvatunne ühiskonnas on seda suurem, mida rohkem usutakse omaenda majanduslikku toimetulekusse, ühiskondlikku õiglusesse ning riigi sise- ja välisjulgeolekusse.

Arutle

  • Seleta ja too näiteid, mil moel sõltub elukvaliteet haridusest.
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Elukvaliteedi näitaja on inimarengu indeks (IAI)

Kaua aega on olnud kombeks rääkida riikide arengutasemest, kuid selle statistiline mõõtmine on suhteliselt uus nähtus. Alates 1990. aastast ÜRO poolt kasutusele võetud IAI peaks idee poolest väljendama riigi elanike võimalusi, lähtudes eeldusest, et võimaluste rohkusega seostub kõrgem elukvaliteet. IAI arvutamisel arvestatakse kolme koondnäitajat, mis iseloomustavad riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Need näitajad on

  • oodatav keskmine eluiga sündimise ajal, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust;
  • haridus, mida iseloomustab nii keskmine õpinguaastate arv kui ka eeldatav õpinguaastate arv kooli minnes;
  • elujärg, mida mõõdetakse rahvamajanduse kogutuluga per capita USA dollarites.

Iga näitaja põhjal arvutatakse üks komponent (indeks), mis võib omandada väärtuse 0 ja 1 vahel. Mida suurem on vastava komponendi väärtus, seda kõrgem on vastava eluvaldkonna tase riigis. IAI arvutatakse kolme komponendi keskmisena.

Norra on alates 2009. aastast olnud ÜRO inimarengu indeksi järgi kõige arenenum riik

Maailma inim­arengu indeks ja selle kompo­nendid, 2019

Jrk.

Riik

Inim­arengu indeks

Oodatav keskmine eluiga sünnil

Õpingu­aastate arv

Eeldatav õpingu­aastate arv kooli minnes

RKT ühe inimese kohta (USD)

1.

Norra

0,954

82,3

12,6

18,1

68 059

2.

Šveits

0,946

83,6

13,4

16,2

59 375

3.

Iirimaa

0,942

82,1

12,5

18,8

55 660

12.

Soome

0,925

81,7

12,4

19,3

41 779

15.

Ameerika Ühend­riigid

0,920

78,9

13,4

16,3

56 140

19.

Jaapan

0,915

84,5

12,8

15,2

40 799

30.

EESTI

0,882

78,6

13,0

16,1

30 379

39.

Läti

0,854

75,2

12,8

16,0

26 301

49.

Vene­maa

0,824

72,4

12,0

15,5

25 036

85.

Hiina

0,758

76,7

7,9

13,9

16 127

120.

Iraak

0,689

70,5

7,3

11,1

15 365

188.

Kesk-Aafrika Vabariik

0,381

52,8

2,0

6,5

912
ÜRO inimarengu aruanne, 2019

Arutle

  • Miks on vaja hinnata riike IAI-st lähtuvalt? Põhjenda.
  • Arutlege klassiga, millistest riiki iseloomustavatest näitajatest võiks veel IAI arvutamisel lähtuda.
  • Kuidas hindad Eesti positsiooni IAI tabelis? Kas Eestil on selles tabelis raske või kerge tõusta? Miks?
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Heaoluühiskond

Nüüdisaegse sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada elanikkonna sotsiaalne turvalisus. Riike, mis selles valdkonnas ajaloo jooksul on edusamme teinud ja taganud kodanike kõrge elatustaseme, peetakse sotsiaalse orientatsiooniga heaoluriikideks. Heaoluriigi majanduspoliitika tunnuseks on olukord, kus suur osa riigi tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (nt abirahad, pensionid, meditsiini- ja hariduskulud, ümberõppeprogrammid).

Sotsiaalpoliitika mudelid

  • Sotsiaal­demokraatlik (paks riik) – see mudel on levinud eelkõige Skandinaavia riikides, kuid alguse sai see pärast Teist maailmasõda Suurbritanniast ja Saksamaa Liitvabariigist. Selle mudeli juhtmõtteks on solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik, st valitsus püüab tagada sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekutest või ühiskondlikust staatusest. Õigus saada tasuta haridust, arstiabi ja vajaduse korral sotsiaaltoetust on samasugune kodanikuõigus nagu valimisõigus. Oma tegevust rahastab riik suhteliselt kõrgete maksude abil. Enamasti on siinjuures tegemist astmelise maksusüsteemiga, mis vähendab sedasi ka ühiskonna majanduslikke lõhesid.
  • Liberaalne (õhuke riik) – selle mudeli parim näide on Ameerika Ühendriigid. Ameerika sotsiaalpoliitika peab seejuures oluliseks liberalismi kaht põhiväärtust: 1) inimesed on vabad ja võrdsed; 2) riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. See mudel ei sea riigi ülesandeks mitte heaoluteenuste osutamist, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamist. Liberaalne mudel pooldab madalaid ja peamiselt võrdelisi makse. Selle mudeli puhul on inimesel suuremad valikuvõimalused ja ühtlasi võtab ta ka suuremaid riske oma majandusliku kindlustatuse ja heaolu tagamisel. Riigilt saavad toetusi vaid väga vaesed ning pensionieas inimesed.
ÜRO koostab ka õnneraporteid, millega hinnatakse elanike heaolu. Selle esikolmikus on enamasti sotsiaaldemokraatlikku mudelit järgivad riigid, näiteks Taani
      • madalad maksud
      • tasuta arstiabi
      • riik ei maksa töötu­tele toe­tusi
      • tasu­line kõrg­hari­dus
      • riigipool­sed toe­tused puue­tega ini­meste­le
      • astme­line maksu­süsteem

      Arutle

      • Mis on sinu arvates heaoluriigi eesmärk? Kellele seda tarvis on?
      • Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjenda.
      • Millise sotsiaalpoliitikaga riigis eelistaksite elada? Miks?
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Eesti sotsiaalkulutused on Euroopa Liidus ühed väiksemad

      Euroopa Liidus on vaid neli riiki, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele suhtena SKP-sse on väiksemad kui Eestis. Euroopa Liidu statistikaameti andmeil panustas Eesti 2017. aasta seisuga sotsiaalkaitsele 16,0% SKP-st. Varasema aastaga võrreldes kulutused vähenesid. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi võrdluses kulutasid Eestist vähem Leedu (15,1%), Iirimaa (15,0%), Läti (14,9%) ja Rumeenia (14,4%). Tabeli tipus on Prantsusmaa (34,1%) ning esiviisikusse mahuvad veel Taani (32,2%), Soome (30,6%), Saksamaa (29,7%) ja Austria (29,4%). Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine on 28,1% SKP-st.

      Statistikaamet

      Arutle

      • Milliseid järeldusi võib selle statistika põhjal teha Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika kohta?
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Sotsiaalne sidusus

      Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamisel on kaks peamist eesmärki: esiteks, ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu seletab sotsiaalse sidususe mõistet: “Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada kõigi oma liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad ühiseid eesmärke demokraatlikult.“

      Sotsiaalministeerium
      Eesti poliitilises satiirisarjas „Riigimehed“ kehastas näitleja Taavi Teplenkov sotsiaalse sidususe ministrit. Seriaalis korraldas sotsiaalse sidususe minister kampaania „Märka vaest!“. Kampaania ajal jagati rahvale tasuta vorsti, kuid selgus, et vorst oli halvaks läinud

      Arutle

      • Mis on sotsiaalse sidususe eesmärk?
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Sotsiaal­hoolekanne

      Sotsiaalhoolekanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku.

      Eestis võivad sotsiaalhoolekandest abi saada alalised elanikud, elamisloa või elamisõiguse alusel siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased (rahvusvahelise kaitse saajad). Vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival isikul.

      Sotsiaalhoolekande liigid

      • Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.
      • Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.

      Mõiste

      • Vältimatu sotsiaalabi – piisavate elatusvahenditeta isikule antav hädavajalik sotsiaalhoolekandeline abi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
      Isikliku abistaja teenus aitab igapäevaeluga toime tulla neil, kes seda iseseisvalt ei suuda. Kunstnik Tiia Järvpõld abistajaga muuseumis

      Põhiseadus

      § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.

      Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

      Sotsiaalhoolekande seadus

      § 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted

      Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:

      1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;

      2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

      3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;

      4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;

      5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;

      6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

      Arutle

      • Kes on sotsiaalhoolekande peamised sihtrühmad? Miks?
      • Kuidas mõistad seaduses esitatud sotsiaalhoolekande põhimõtete 2. punkti?
      • Seleta ja too näiteid, millistel juhtudel ei ole inimene võimeline enda või oma pere toimetuleku eest vastutama.
      • Kellel ei ole õigust saada osa Eesti riigi sotsiaalhoolekandest? Miks see nii on?
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Sotsiaal­teenus ja sotsiaal­toetus

      Turvakoduteenus

      Turvakoduteenus on mõeldud lapsele, lastega perele või täiskasvanule, kes ajutiselt vajavad turvalist elukohta. Teenus peab olema kättesaadav ka neile, kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks lähisuhtes ning kellel ei ole kasutada muud turvalist kohta. Turvakoduteenuse raames tagatakse abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise või kriisiabi võimaldamist. Turvakodult ei eeldata ilmtingimata õe või arsti olemasolu, kuid turvakodutöötaja peab vajaduse korral kutsuma abivajavale inimesele kiirabi või võimaluse korral võtma ühendust inimese perearstiga. Turvakoduteenusele pöördunud inimese esmast abivajadust hindab turvakodu töötaja. Vajaduse korral suunab turvakodu töötaja inimese psühholoogi juurde, kes pakub professionaalset psühholoogilist nõustamist.

      Sotsiaalministeerium

      Perehüvitised

      Perehüvitised on riigieelarvest finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi.

      Perehüvitise liigid on riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi. Perehüvitisi määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet. Peretoetuste alla kuuluvad sünnitoetus, lapsendamistoetus, lapsetoetus, kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ning puudega lapse toetus.

      Lapsetoetust makstakse igal kuul kõigile lastele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Juhul kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks.

      Sotsiaalministeerium

      Arutle

      • Mille poolest erineb sotsiaalteenus sotsiaaltoetusest (nt võrdle turvakoduteenust ja perehüvitisi)?
      • Uuri lisaks ja too näiteid Eestis kehtivate sotsiaalteenuste ja -toetuste kohta. Infot leiad nt sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Vaesus

      Vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt ressursside puudust või nappust.

      • Absoluutne ehk primaarne vaesus – inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks.
      • Suhteline ehk sekundaarne vaesus – inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetatavat) keskmist, st teised elavad temast märkimisväärselt jõukamalt.

      Mõiste

      • Vaesusrisk – oht langeda allapoole vaesuspiiri.
      Riigikogu esimees Eiki Nestor (ametiaeg 2015–2019) kohtus 2015. aastal vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise päeva raames Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse esindajatega. Päeva tähistatakse 17. oktoobril ja sellega juhitakse tähelepanu vaesuses elavatele inimestele, vajadusele olla hoolivamad ning iga inimese soovile elada väärikalt

      Arutle

      • Miks on vaesus sotsiaalne probleem? Põhjenda.
      • Mis vahe on absoluutsel ja suhtelisel vaesusel?
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Ema Teresa

      Ema Teresa sündis 1910. aastal Skopjes Makedoonias. 18-aastasena astus ta nunnakloostrisse ning 1950. aastate algul asutas ta Indias ordu, mille missioon oli aidata näljaseid, kodutuid, pimedaid, leeprahaigeid, pakkuda halastust ja kaastunnet kõigile, keda ootas surm. 1979. aastal sai ema Teresa Nobeli rahupreemia. Ta on öelnud: „Kui vaene inimene sureb nälga, siis see ei ole juhtunud sellepärast, et Jumal ei hoolitsenud tema eest. See juhtus seepärast, et nii sina kui ka mina keeldusime talle andmast, mida ta vajas.“

      USA president Ronald Reagan annab ema Teresale üle presidendi aumärgi
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Kuidas aitab riik vaesuse korral

      Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole osutunud piisavaks. Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

      Sotsiaalministeerium

      Eestis makstud toime­tuleku­toetused kokku (miljon eurot)

      Arutle

      • Kuidas peegeldab toimetulekutoetuste maksmise statistika Eesti majanduse üldist seisundit?
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Vaesus Eestis

      2018. aastal elas suhtelises vaesuses 284 300 Eesti elanikku ehk 21,7 protsenti elanikkonnast ning absoluutses vaesuses 2,4 protsenti Eesti elanikkonnast. [---] Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 569 eurot, absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 215 eurot. [---]

      Riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,1 protsenti ja absoluutses vaesuses 22,7 protsenti elanikkonnast.

      Suhteline vaesus on aastaga jäänud muutumatuks noorte, s.o 16–24-aastaste hulgas 20,9 protsendiga, kuid on suurenenud laste seas. Aastal 2018 elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,1 protsenti ehk 1,9 protsenti enam kui aasta varem. Küll aga langes laste absoluutse vaesuse määr, mis oli 2017. aastal 2,5 protsenti ja 2018. aastal 1,6 protsenti. [---]

      Suhtelises vaesuses elas mullu üle veerand miljoni Eesti elaniku. Postimees, 18.12.2019.

      Arutle

      • Kas Eesti on jõukas või vaene riik
        • Euroopa Liidu mastaabis,
        • maailma mastaabis? Põhjenda.
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot

      Küsimused

      1. Millises riigis on hea elada?
      2. Kui kõrgeks hindad sotsiaalset turvalisust Eestis? Põhjenda oma arvamust.
      3. Kuidas saavutada meelepärane elukvaliteet?
      Lisää aiheesta
      Muut toiminnot