Kursus „Funktsioonid”
Eksponentvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb ainult astendajas.
Näide 1.
Eksponentvõrrandid on:
Eksponentvõrrand ei ole aga võrrand
Üldist võtet eksponentvõrrandite lahendamiseks ei ole. Kasutatakse mitmeid erivõtteid, mille valik sõltub võrrandi kujust. Mõningate eksponentvõrrandite lahendamisel saame kasutada asjaolu, et võrdsete alustega astmed (kui a ≠ 1) on võrdsed vaid siis, kui astendajad on võrdsed, s.t
Näide 2.
Lahendame võrrandid 1)
8^{x+1}=16^{-3} ⇒\left(2^3\right)^{x+1}=\left(2^4\right)^{-3} ⇒2^{3x+3}=2^{-12} ⇒3x+3=-12 ⇒x=-5 .- Et 1 = 50, siis
5^{2x^2-3x-2}=5^0 , millest2x^2-3x-2=0 . Siit x1 = –0,5 ja x2 = 2.
Mõnikord osutub lahendatav võrrand eksponentavaldise af(x) suhtes tuntud võrrandiks, näiteks lineaar- või ruutvõrrandiks. Sel juhul lahendame esialgse võrrandi af(x) suhtes, millega taandame selle võrrandi ühele või mitmele võrrandile kujul af(x) = b.
Näide 3.
Lahendame võrrandid 1) 32x–1 – 3x–1 – 2 = 0 ja 2) 58x+9 – 54x+6 = 0.
- Teisendame võrrandit:
3^{2x-1}-3^{x-1}-2=0 ⇒3^{2x}\cdot3^{-1}-3^x\cdot3^{-1}-2=0 ⇒3^{2x}-3^x-6=0 ⇒\left(3^x\right)^2-\left(3^x\right)-6=0 .
Saime ruutvõrrandi3^x suhtes.
Siit3^x=0,5\pm\sqrt{0,25+6} =0,5\pm2,5 ehk3^x=3 ja3^x=-2 .
Kui3^x=3 , siisx=1 . Võrrand3^x=-2 on aga vastuoluline, sest eksponentfunktsiooni3^x väärtus ei saa kunagi olla negatiivne.
Vastus: x = 1. - Võrrandit 58x+9 – 54x+6 = 0 võib lahendada analoogiliselt eelneva võrrandiga või näite 2 eeskujul, kuid seda saab lahendada ka järgmiselt. Kirjutame võrrandi kujul 54x+6 · 54x+3 – 54x+6 = 0. Võtame sulgude ette ühise teguri: 54x+6 ⋅ (54x+3 – 1) = 0. Tegur 54x+6 ei saa olla null, sest tundmatu x iga väärtuse korral on see positiivne. Järelikult on sulgavaldis 54x+3 – 1 = 0 ehk 54x+3 = 1. Et 1 = 50, siis 54x+3 = 50, millest 4x + 3 = 0 ja x = –0,75. See ongi esialgse võrrandi lahend.