Funktsiooni y = f (x) tuletise leidmisel definitsiooni järgi tuleb leida
- funktsiooni muut Δy;
- funktsiooni muudu ja argumendi muudu jagatis
\frac{\Delta y}{\Delta x} ; - avaldis, millele läheneb
\frac{\Delta y}{\Delta x} , kui Δx → 0, s.t
.
Funktsioonide tuletiste leidmine ainult definitsioonist lähtudes on töömahukas. Seetõttu toimitakse nii, et leitakse sagedamini esinevate funktsioonide tuletised ja diferentseerimise üldreeglid, mis võimaldavad siis koos kasutades ka keerukamate funktsioonide tuletisi leida. Selle kava realiseerimisele järgnevalt asumegi.
1. KONSTANTSE FUNKTSIOONI TULETIS.
Konstantse funktsiooni y = c väärtused on argumendi x iga väärtuse korral võrdsed ühe ja sama arvuga c. Leiame tuletise:
Δy = f (x + Δx) – f (x) = c – c = 0;
Seega
c' = 0,
s.t konstandi tuletis on null.
Näide 1.
- Kui y = 364,2, siis y' = 364,2' = 0;
- kui y = –8, siis y' = (–8)' = 0;
- kui y = π, siis y' = π' = 0;
- kui
\sin\frac{\pi}{7} , siisy'=\left(\sin\frac{\pi}{7}\right)^'=0 .
2. ARGUMENDI TULETIS.
Vaatleme funktsiooni y = x.
Rakendame tuletise definitsiooni:
Δy = f (x + Δx) – f (x) = (x + Δx) – x = Δx;
Seega,
x' = 1,
s.t argumendi tuletis on üks.
3. FUNKTSIOONIDE SUMMA TULETIS.
Olgu funktsioonidel y = f (x) ja y = g (x) tuletis olemas kohal x. Leiame summa f (x) + g (x) diferentseerimise reegli.
Vaatleme funktsiooni y = f (x) + g (x) ja rakendame sellele tuletise definitsiooni:
Et esimene liidetav on funktsiooni y = f (x) tuletis f '(x) ja teine liidetav funktsiooni y = g (x) tuletis g '(x), siis
[f (x) + g (x)]' = f '(x) + g '(x).
Sõnastatult:
kahe funktsiooni summa tuletis võrdub liidetavate funktsioonide tuletiste summaga.
Näide 2.
Leiame 1) funktsiooni y = x + 7 ja 2) funktsiooni
\left(x+7\right)^' =x'+7' = 1 + 0 = 1.- Et
\left(\frac{1}{x}\right)^'=-\frac{1}{x^2} , siis\left(\frac{x^2+1}{x}\right)^' =\left(x+\frac{1}{x}\right)^' =x'+\left(\frac{1}{x}\right)^' =1-\frac{1}{x^2} .
Funktsioonide summa diferentseerimise reeglit võib laiendada ka kolmele ja enamale liidetavale. Näiteks
4. FUNKTSIOONIDE KORRUTISE TULETIS.
Olgu funktsioonid y = f (x) ja y = g (x) kohal x diferentseeruvad. Tuletame korrutise f (x) · g (x) diferentseerimise reegli.
Vaatleme funktsiooni y = f (x) · g (x) ja rakendame sellele tuletise definitsiooni. Funktsiooni muut
Liidame võrduse paremale poolele ja ka lahutame võrduse paremast poolest korrutise
Suhte
Nüüd
Siin arvestasime, et 1) funktsioon y = g (x) on kohal x diferentseeruv, järelikult ka pidev, ja seetõttu
Kokkuvõetult:
[f (x) · g (x)]' = f '(x) · g (x) + f (x) · g '(x).
ja sõnastatult:
kahe funktsiooni korrutise tuletis võrdub esimese teguri tuletise ja teise teguri korrutisega, millele on liidetud esimese teguri ja teise teguri tuletise korrutis.
Näide 3.
Leiame
Et
(x2)' = 2x.
Näide 4.
Leiame
Et
Leiame [cf (x)]', kus c on konstant.
Seega
[cf (x)]' = c · f '(x),
konstantse teguri võib tuua tuletise märgi alt tegurina välja.
Näide 5.
Leiame
Näide 6.
Leiame
Et
5. FUNKTSIOONIDE VAHE TULETIS.
Olgu funktsioonid y = f (x) ja y = g (x) diferentseeruvad kohal x. Leiame vahe f (x) – g (x) diferentseerimise reegli.
Rakendame eespool tuletatud reegleid:
[f (x) – g (x)]' = [f (x) + (–1) ⋅ g (x)]' = f '(x) + [(–1) ⋅ g (x)]' = f '(x) + (–1) ⋅ g '(x) = f '(x) – g '(x).
Seega:
[f (x) – g (x)]' = f '(x) – g '(x),
funktsioonide vahe tuletis võrdub vastavate funktsioonide tuletiste vahega.
Näide 7.
Leiame (x2 – x)'.
(x2 – x)' = (x2)' – x' = 2x – 1.
Näide 8.
Leiame funktsiooni y = x1,5 graafiku puutuja võrrandi punktis, kus x0 = 4.
Esitame funktsiooni kujul
Puutuja tõus
Ülesanded A
Ülesanne 833. Konstantse funktsiooni tuletis
Ülesanne 834. Funktsioonide summa tuletis
Ülesanne 835. Astmefunktsiooni tuletis
Vastus. (x3)' =
Kirjutage veel kord välja x', (x2)' ja (x3)'. Milline võiks olla nende tuletiste eeskujul (xn)', kui n ∈ N? Kontrollige oletust n = 4 korral, kasutades jälle korrutise tuletise reeglit.
Vastus. (xn)' =
Ülesanne 836. Funktsiooni tuletis
Ülesanne 837. Lineaarfunktsiooni tuletis
y' =