Ots­punktidega määratud vektori koordinaadid

Rakendame nüüd vektoreid selliste probleemide lahendamisel, kus geomeetrilised kujundid on antud oma tippude koordinaatidega. Selleks peame oskama leida vektori koordinaate tema ots­punktide koordinaatide kaudu.

Joon. 2.47

Leiame vektori \overrightarrow{AB} koordinaadid, kui A(x1y1z1) ja B(x2y2z2). Selleks avaldame vektori \overrightarrow{AB} tema ots­punktide koha­vektorite kaudu (joon. 2.47):

\overrightarrow{AB}=\overrightarrow{OB}-\overrightarrow{OA}.

Et punkti koha­vektori koordinaadid ühtivad punkti koordinaatidega, siis

\overrightarrow{OA}=\left(x_1;\ y_1;\ z_1\right) ja \overrightarrow{OB}=\left(x_2;\ y_2;\ z_2\right).

Seega

\overrightarrow{AB} = \overrightarrow{OB}-\overrightarrow{OA} = \left(x_2-x_1;\ y_2-y_1;\ z_2-z_1\right).

Ots­punktidega määratud vektori koordinaadid avalduvad vektori lõpp-punkti ja algus­punkti vastavate koordinaatide vahedena.

Kui A\left(x_1;\ y_1;\ z_1\right) ja B\left(x_2;\ y_2;\ z_2\right), siis

AB=(x2-x1;y2-y1;z2-z1).

Kasutame saadud tulemust lõigu pikkuse arvutamisel. Olgu antud lõik ots­punktidega A\left(x_1;\ y_1;\ z_1\right) ja B\left(x_2;\ y_2;\ z_2\right). Leiame valemi selle lõigu pikkuse arvutamiseks. Punktid A ja B määravad vektori \overrightarrow{AB}, mille pikkus ongi lõigu AB pikkuseks. Et \overrightarrow{AB}=\left(x_2-x_1;\ y_2-y_1;\ z_2-z_1\right), siis

|AB|=(x2-x1)2+(y2-y1)2+(z2-z1)2.

Kahe punkti vaheline kaugus võrdub ruut­juurega nende punktide vastavate koordinaatide vahede ruutude summast.

Kollineaarseteks punktideks nimetatakse punkte, mis asuvad ühel ja samal sirgel.

Näide 1.

Kontrollime, kas punktid A(1; –1; 0), B(–1; 0; 1) ja C(5; –3; –2) on kollineaarsed.

Vaadeldavad punktid asuvad samal sirgel, kui vektorid \overrightarrow{AB} ja \overrightarrow{AC} on kollineaarsed (joon. 2.48). Seega peame kontrollima vektorite \overrightarrow{AB} ja \overrightarrow{AC} kollineaarsust. Leiame esmalt vektorite \overrightarrow{AB} ja \overrightarrow{AC} koordinaadid:

\overrightarrow{AB}=\left(-2;\ 1;\ 1\right) ja \overrightarrow{AC}=\left(4;\ -2;\ -2\right).

Et leitud koordinaadid on võrdelised \left(\frac{-2}{4}=\frac{1}{-2}=\frac{1}{-2}\right), siis on \overrightarrow{AB}\ \parallel\ \overrightarrow{AC}.

Seega punktid A, B ja C asuvad samal sirgel.

Joon. 2.48

Vastus. Punktid A, B ja C asuvad ühel ja samal sirgel.

Näide 2.

Kolm­nurk on antud oma tippudega D(2; 2; 3), E(5; 2; 7) ja F(19; 2; 9). Leiame selle kolm­nurga pindala.

Kasutame kolm­nurga pindala valemit S=\frac{1}{2}ab\sin\gamma. Leiame esmalt vektorite \overrightarrow{ED} ja \overrightarrow{EF} pikkused ning nende vektorite vahelise nurga siinuse.

\overrightarrow{ED}=\left(-3;\ 0;\ -4\right), seega \left|\overrightarrow{ED}\right|=\sqrt{9+16}=5.

Samuti leiame, et \overrightarrow{EF}=\left(14;\ 0;\ 2\right) ja \left|\overrightarrow{EF}\right|=\sqrt{196+14}=10\sqrt{2}.

Kuna \cos\angle\left(\overrightarrow{ED},\ \overrightarrow{EF}\right)\frac{\overrightarrow{ED}\cdot\overrightarrow{EF}}{\left|\overrightarrow{ED}\right|\cdot\left|\overrightarrow{EF}\right|}\frac{-42+0-8}{50\sqrt{2}}\frac{\sqrt{2}}{2} ja \sin\mathrm{\alpha}=\pm\sqrt{1-\cos^2\mathrm{\alpha}}, siis \sin\angle\left(\overrightarrow{ED},\ \overrightarrow{EF}\right)\sqrt{1-\left(\frac{\sqrt{2}}{2}\right)^2}\sqrt{1-\frac{1}{2}}\frac{\sqrt{2}}{2} (miks märkidest „±“ ei sobi märk „–“?).

Seega S=\frac{1}{2}\cdot5\cdot10\sqrt{2}\cdot\frac{\sqrt{2}}{2}=25.

Vastus. Kolm­nurga pindala on 25 ruut­ühikut.

Ülesanded B

Ülesanne 533. Kollineaarsed punktid

Vastus. Need punktid  ühel ja samal sirgel.

Ülesanne 534. Kolm­nurga tipud

Vastus. Need punktid  olla kolm­nurga tippudeks.

Ülesanne 535. Rööp­külik

A(–2; 2; 3), B(5; 5; 5), C(9; 6; 5) ja D(2; 3; 3)

Vastus. See neli­nurk  rööp­külik.

A(2; 0; 3), B(4; 4; 4), C(11; 7; 9) ja D(9; 3; 8)

Vastus. See neli­nurk  rööp­külik.

A(2; –2; 7), B(6; 5; 1), C(1; –1; 1) ja D(8; 0; 8)

Vastus. See neli­nurk  rööp­külik.

Ülesanne 536. Rööp­külik

A(2; 4; 1), B(3; –1; 3) ja C(4; –2; 3)

Joon. 2.49

Vastus. D()

A(5; 2; 4), B(2; –2; 1) ja C(3; 6; 2)

Joon. 2.49

Vastus. D()

Ülesanne 537. Lõigu ots­punkti koordinaadid

Vastus. Lõigu teise ots­punkti koordinaadid on.

Ülesanne 538. Kolm­nurga tipud

Vastus. Antud kolm­nurgaga sümmeetrilise kolm­nurga tipud on A'(), B'() ja C'().

Ülesanne 539. Rööp­küliku tipud
Joon. 2.49

Vastus. D(); C()

Ülesanne 540. Lõigu kesk­punkti koordinaadid

A(2; 6; 3) ja B(–4; 2; 6)

Vastus. Lõigu AB kesk­punkti koordinaadid on .

A(–3; 5; 2) ja B(8; –5; 7)

Vastus. Lõigu AB kesk­punkti koordinaadid on .

Ülesanne 541. Lõigu kesk­punkti koordinaadid

Ülesanne 542. Kollineaarsed vektorid

Antud on punkt A(1; 1; 1) ja vektor \vec{v}=\left(1;\ 2;\ 3\right). Leidke xy-tasandil selline punkt B, mille korral \vec{v}\ \parallel\ \overrightarrow{AB}.

Vastus. B()

Ülesanne 543. Kolm­nurk

Vastus. See kolm­nurk  võrd­haarne.

Ülesanne 544. Punkti kaugus

Vastus. Sellise punkti koordinaadid on .

Ülesanne 545. Punkti kaugus

Vastus. Selle punkti koordinaadid on .

Ülesanne 546. Nurk sirgete vahel

Vastus. Nende sirgete­vaheline nurk on .

Ülesanne 547. Nurk neli­nurga diagonaalide vahel

Vastus. Selle neli­nurga diagonaalide­vaheline nurk on .

Ülesanne 548. Romb

Vastus. See neli­nurk  romb.

Ülesanne 549. Kolm­nurk

Vastus. P; sise­nurgad on  ja S.

Ülesanne 550. Kolm­nurkne püramiid

Vastus. St

Ülesanne 551. Kollineaarsed punktid

Punktide A1, A2 ja A3 koha­vektorid on \vec{p}+\vec{q}\vec{p}+2\vec{q} ja \vec{p}+3\vec{q} \left(\vec{q}\ne\vec{0}\right). Kas need punktid on kollineaarsed?

Vastus. Need punktid  kollineaarsed.

Ülesanne 552. Kolm­nurga raskus­kese

A(2; 1; 4), B(5; 3; –1) ja C(2; –1; 6)

Vastus. Kolm­nurga raskus­keskme koordinaadid on .

A(1; 2; 3), B(2; 3; 1) ja C(3; 1; 2)

Vastus. Kolm­nurga raskus­keskme koordinaadid on .

Ülesanne 553. Täis­nurkne kolm­nurk

Vastus. See kolm­nurk on täis­nurkne, kui p ∈ {; }.

Ülesanne 554. Ristuva ühik­vektori koordinaadid

Vastus. Nende punktidega määratud vektoritega ristuva ühik­vektori koordinaadid on  või .

Ülesanne 555. Rist­tahukas
Joon. 2.50

Vastus. x; y; z; V

Ülesanne 556. Ots­punktidega määratud vektori koordinaadid

Kas punktid A(1; 4; 2), B(3; 5; –1) ja C(–6; 1; 3) asuvad ühel ja samal sirgel?

Vastus. Need punktid  ühel ja samal sirgel.

Millised probleemid tekivad arvutil lahendamisel?

Kas punktid A(–4; –5; 2), B(1; 2; 3) ja C(51; 72; 13) võivad olla kolm­nurga tippudeks?

Vastus. Need punktid  olla kolm­nurga tippudeks.

Millised probleemid tekivad arvutil lahendamisel?

Kontrollige, kas neli­nurk ABCD on rööp­külik.

  1. A(–2; 2; 3), B(5; 5; 5), C(9; 6; 5) ja D(2; 3; 3).
    Vastus. See neli­nurk  rööp­külik.
  2. A(2; 0; 3), B(4; 4; 4), C(11; 7; 9) ja D(9; 3; 8).
    Vastus. See neli­nurk  rööp­külik.
  3. A(2; –2; 7), B(6; 5; 1), C(1; –1; 1) ja D(8; 0; 8).
    Vastus. See neli­nurk  rööp­külik.

Millised probleemid tekivad arvutil lahendamisel?

Leidke lõigu AB kesk­punkti koordinaadid, kasutades vektoreid.

  1. A(2; 6; 3) ja B(–4; 2; 6).
    Vastus. Lõigu AB kesk­punkti koordinaadid on .
  2. A(–3; 5; 2) ja B(8; –5; 7).
    Vastus. Lõigu AB kesk­punkti koordinaadid on .

Millised probleemid tekivad arvutil lahendamisel?

Kas kolm­nurk, mille tipud on (3; –1; 2), (0; –4; 2) ja (–3; 2; 1), on võrd­haarne?

Vastus. See kolm­nurk  võrd­haarne.

Millised probleemid tekivad arvutil lahendamisel?