Internet meie elus
Vaata pilte ja vasta küsimustele.
- Milliste tehniliste vahendite abil on võimalik minna internetti?
- Millise vahendi abil sina tavaliselt internetis käid?
- Kui palju aega veedavad noored internetis?
- Mida internetis tehakse?
- Mida sina internetis teed?
Vaata „Targalt internetis“ noortekogu videot, kus noored räägivad, mida nad internetis teevad ning mida ootavad täiskasvanutelt.
Interneti võimalused
Internet pakub meile tohutul hulgal võimalusi: sealt võib leida infot ja meelelahutust, seal saab suhelda ja teha tööd, maksta arveid ning osta ja müüa.
Internetiajakirjandus
Internetiajakirjanduse moodustavad ajalehtede-ajakirjade võrguversioonid. Erinevalt paberväljaandest saab võrguväljaandes uudiseid päeva jooksul lisada ja täiendada. Samuti saab seal esitada videolõike ja fotogaleriisid ning lugejad võivad artikleid kommenteerida.
Ajaveebid ehk blogid
Ajaveebid ehk blogid on avalikud veebipäevikud, kus saab jagada oma isiklikku arvamust maailmas toimuva kohta. Neid on väga erineval tasemel ja erinevatel teemadel, sest ajaveebi võib endale luua igaüks.
Veebifoorumid
Veebifoorumid on kohad, kus mingi huviala või eriala esindajad saavad vahetada infot ja küsida nõu. Sellistes foorumites võib mõistlikult arvamust avaldada, kuid kirglikku vaidlusse pole mõtet laskuda, sest tihti tegutsevad foorumites trollid: isikud, kes riputavad üles arvamusi, et teisi meelega ärritada.
Veebipõhised suhtlusvõrgustikud
Veebipõhised suhtlusvõrgustikud on kohad, kust saab infot oma sõprade tegemiste kohta ja jagada teistega oma elu sündmusi. Enne kui endast midagi sinna üles riputada, tuleb hoolega mõelda, sest konto on nagu inimest iseloomustav visiitkaart.
Veebientsüklopeediad
Vikipeedia on veebientsüklopeedia, mille koostamises võib osaleda igaüks. Uurimistöödes pole Vikipeediale viitamine alati mõistlik, sest sealne info ei pruugi vastata tõele. Küll aga sobib Vikipeedia esmaste ideede kogumiseks.
Küsimused ja ülesanded
- Enamasti hästi pikad ja põhjalikud tekstid.
- Info saame ekraanilt, mitte paberilt.
- Interaktiivsus – me mitte ainult ei tarbi meediat, vaid saame selles ka ise osaleda ja seda luua.
- Teksti autor on alati teada.
- Tekst võib igal hetkel uueneda.
- Kogu info on kontrollitud ja tõene.
- Tekstide juures on palju linke, mis juhatavad uue infoni.
- Tekste kirjutavad ainult vanemad haritud inimesed.
84.
Millist interneti pakutavat võimalust kasutaksid, kui tahad
- jagada muljeid viimati nähtud filmist;
- küsida nõu mõne treeningu kohta;
- avaldada arvamust päevalehes ilmunud artikli kohta, milles räägiti suvise koolivaheaja lühendamisest;
- jagada sõpradega sünnipäeval tehtud pilte;
- saada teada, kes kirjutas lasteraamatu „Kuidas meil asjad käivad“?
Klaarika
15.03.2013 / 16:54
Olen koolis õpetajana töötanud 5 aastat ja seisan nüüd silmitsi küsimusega, mille suhtes tahaksin kuulda ka teiste arvamust.
Nagu teada, on õpilaste seas Facebook populaarne, nad kasutavad seda väga palju. Facebooki kontod on ka paljudel õpetajatel, mul endal samuti. Olen märganud, et sageli on õpetajad kontaktideks lisanud oma õpilasi. Mina ei ole seda seni teinud, sest mulle tundub, et Facebook kuulub siiski minu isiklikku ellu, mida ei tahaks õpilastega jagada. Ega ma muidugi väga palju isiklikku infot seal ei avalda, aga siiski... Samas tunnen end ebamugavalt, kui pean õpilaste sõbrataotlusi tagasi lükkama.
Mis teha? Mis on teiste seisukoht? Kas õpilasega FB-s sõbraks hakkamine võib rikkuda õpetaja-õpilase suhte koolis? Või olete kogenud, et sellest on hoopis kasu?
- Võta kokku, milline probleem on kirjutajal.
- Milline on sinu seisukoht: kas õpetaja peaks õpilase sõbrataotluse tagasi lükkama või ei?
- Kas sina oled mõne õpetajaga internetis sõber? Mis on või võiks olla selles head, mis halba?
- Kirjuta postitusele viisakas ja asjalik kommentaar.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ