- Kus elab kuuse-kooreürask?
- Milliseid linde võib kohata metsas?
- Missugust laululindu on Eestis kõige rohkem?
Kuklased ehitavad pesi
Männikutes ja teistes okasmetsades võib sageli näha kõrgeid kuklasepesi. Kuklased on suured punase-mustakirjud sipelgad, kes ehitavad pesakuhilaid. Sipelgauurijad eristavad Eestis seitset kuklaseliiki, kes on aga üksteisega nii sarnased, et lihtsuse huvides kutsutakse neid kõiki metsakuklasteks.
Kuklased toituvad peamiselt putukatest ja nende vastsetest. Iga päev kannavad nad oma pessa sadade grammide kaupa putukaröövikuid, hoides nii ära suuri metsakahjustusi. Sipelgad toituvad ka lehetäide eritatavast magusast eritisest ning karjatavad ja kaitsevad suuri lehetäide kolooniaid, mille tõttu võivad jääda noored taimed mõnel aastal isegi kiratsema. Kasu, mida sipelgad metsale toovad, on aga palju suurem. Õige on öelda, et nad on metsakoosluses asendamatud. Metsakuklased on võetud ka looduskaitse alla.
Kuklased meeldivad metsameestele, sest nad söövad palju, kes muidu võiksid metsa kahjustada. Samas karjatavad kuklased aga, kes kahjustavad metsas noori taimi.
Kuuse-kooreürask kahjustab puid
Kuuse-kooreürask elab tavaliselt juba varem kahjustada saanud kuuskede koore all. Kõigepealt närib isane mardikas läbi kuuse koore käigu ning uuristab kambrikese. Sinna meelitab ta paar emast üraskit. Pärast paaritumist hakkab iga emasmardikas eri suunas koore all pikemat käiku kaevama ning muneb sellesse väikeste vahemaade tagant mune. Munadest kooruvad vastsed kaevavad kuuse koort süües ema käiguga risti oleva käigu, mis muutub seda laiemaks, mida suuremaks vastne kasvab. Iga üraskikäik lõpeb laiema kambriga, kus vastne moondub ja puhkab enne täiskasvanud mardikaks saamist. Kui üraskeid on kuusel palju, kuivab puu nende tegevuse tõttu lõpuks ära.
- Üraskid munevad kuuse koore peale ja rikuvad sellega puude välimust.
- Üraskid teevad puude koore all nii palju lärmi, et hirmutavad linnud ära.
- Kui üraskeid on palju, võivad puud koore alla näritud käikude tõttu hukkuda.
Metsade kõige silmatorkavamad asukad on linnud
Eesti metsades elab linnuliike rohkem kui üheski teises elupaigas. Siin leidub nii taimtoidulisi (käbilinnud, metsvint), putuktoidulisi (rähnid, rästad) kui ka röövlinde (kakud, kana- ja raudkull). Eristada võib ka linnuliike, kes otsivad toitu peamiselt puuvõradest (pöialpoisid), ja neid, kes leiavad söödavat peamiselt maast (rästad).
Osale liikidest meeldivad tihedamad ja vanemad metsaosad, teistele aga sobivad paremini noor mets või isegi lagedaks raiutud alad. Mida mitmekesisem on mets, seda rohkem linnuliike selles elab.
Metsvint on meie kõige arvukam laululind. Ta tunneb end ühtviisi kodus igat tüüpi metsas, aga ka pargis ja aias. Metsvint pole toidu suhtes kuigi valiv: talle kõlbavad nii taimeseemned, pungad kui ka putukad ja nende vastsed. Metsvint on varblasesuurune ja emaslind näeb ka üsna varblase moodi välja. Isaslind on seevastu kirev. Tema on ka see, kes igas metsas oma lauluga hoiatab: „Siit-siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!”
Mõtle!
- Millest sõltub linnuliikide arvukus metsas?
- Talle sobivad elupaigaks väga erinevad metsad.
- Ta elab ainult väga suurtes metsades.
- Ta sööb ainult taimset toitu.
- Ta sööb ainult loomset toitu.
- Ta sööb nii taimset kui ka loomset toitu.
- Eestis ei elagi rohkem laululinde.
Suur-kirjurähn on kõige arvukam rähniliik
Rähnid toituvad puude tüvedel, koore all ja puidus elavatest puidukahjuritest. Eestis on kaheksa rähniliiki, neist kõige arvukam on suur-kirjurähn. Erinevalt oma eeskätt putuktoidulistest sugulasliikidest toitub suur-kirjurähn sügisest kevadeni okaspuude seemnetest või muust taimsest söögist. Mitmekesine toiduvalik ongi üks põhjus, miks suur-kirjurähne on teistest rähniliikidest hulga rohkem.
Puidukahjurite hävitajana täidab rähn metsa elukoosluses olulist rolli. Kuid rähn on asendamatu ka paljude metsalindude ja ‑imetajate pesitsusvõimaluste loomisel. Rähn meisterdab igal aastal puutüvesse uue pesaõõne. Tema toksitud pesaõõnsusi kasutavad tihased, puukoristajad, must-kärbsenäpid ja paljud teised metsaasukad.
Mõtle!
- Mis juhtuks siis, kui metsades poleks üldse rähne?
Ma tean, et …
Metsas elab erinevaid selgrootuid, neist enam torkavad silma näiteks kuklased ja kooreüraskid. Linnuliike elab metsades rohkem kui üheski teises elupaigas Eestis.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ