Muusikahariduse algus
Cimze seminar
Esimeste eesti heliloojatena hakkasid 19. sajandil mitmehäälseid koorilaule kirjutama vennad Aleksander Saebelmann-Kunileid ja Friedrich August Saebelmann.
Muusikalise hariduse said nad Valgas läti pedagoogi Jānis Cimze loodud seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Muude ainete kõrval õpetati seal ka oreli- ja klaverimängu, tegutses meeskoor ning andekamatele õpetati komponeerimist.
Õpilastesse sisendati lugupidamist oma rahvalaulu vastu. Seminari 400 kasvandikust umbes neljandik olid eestlased. Nii võrsus Valga seminarist terve hulk inimesi, kes eesti kultuuri arengus kaasa rääkisid.
Aleksander Kunileid
Aleksander Kunileid (1845–1875) tegutses õpingute järel Cimze seminaris hiljem ka õpetajana ning otsis aktiivselt eesti oma muusikalist kõla. Temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded.
Esimeseks üldlaulupeoks valmisid heliloojal soome viiside põhjal ja Lydia Koidula tekstidele kirjutatud laulud „Sind surmani“ ja „Mu isamaa on minu arm“. Mõlemad kajastavad ärkamisaja meeleolusid ja on kooride repertuaaris tänapäevalgi.
Friedrich August Saebelmann
Friedrich August Saebelmann (1851–1911) sai muusikahariduse samuti Cimze seminarist ning oli mitmekülgne muusik: ta harrastas oreli-, klaveri- ja tšellomängu, tegutses kooliõpetaja ja koorijuhina.
Ta on üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid, kelle loomingut võib tänapäevalgi laulupidudel kuulda. Mõnekümnest tema loodud koorilaulust tuntuimad on „Kaunimad laulud“ ja „Ellerhein“.
Kelleks olid õppinud esimesed eesti heliloojad?
- Kihelkonnakooli õpetajaks
- Heliloojaks
- Ülikooli õppejõuks
Mis olid esimesed eesti heliteosed?
- Koorilaulud
- Klaveripalad
- Sümfooniad
Millal kirjutame „eesti helilooja“ ning millal „Eesti helilooja“?
eesti helilooja | |
Eesti helilooja |
Mõtle, miks kirjutasid esimesed eesti heliloojad ainult koorilaule. Märgi kõik õiged vastused.
- Suurteoste kirjutamiseks nappis heliloojatel oskusi.
- Suuteoste kirjutamiseks nappis noodipaberit.
- Laulutekstide kaudu sai väljendada ärkamisaegseid meeleolusid.
- Lauluviisidena sai kasutada rahvalaule.
- Kooris laulmine ja koorilaul olid eestlaste seas armastatud.
Sind surmani
