Inimtegevuse mõju loodusele

Maailma rahvaarv suureneb pidevalt. Samal ajal on inimene nii oma tegevuse kui ka üha uute tehnikasaavutuste, masinate ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga kõige suurem eluslooduse mõjutaja. Ühesõnaga: rahvaarvu suurenedes ja tehnika täiustudes suurenevad ka mõjud keskkonnale.

  • Mis on keskkonnaprobleemid ja kes neid tekitab?
  • Mis on linnastumine?
  • Kuidas kasutatakse loodusvarasid?

Rahvastiku kasv

Arstiabi ja elutingimuste paranemine on üks rahva­arvu kasvu põhilisi tegureid. Eriti kiire kasv toimub nn arengu­maade (Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika maad) arvelt. Maakera elanike arvu kiire kasv põhjustab suuri kesk­konna­probleeme. Väga suur on keskkonna saastamine igasuguste elu­tegevuse jääkidega. Energia saamiseks kasutatakse mõtlematult palju loodus­varasid (puitu, fossiilseid kütuseid). Iga inimese lisandumisega kaasneb ka täiendav toidu­vajadus, vajadus eluaseme ning riiete järele. See tähendab ühtlasi vastavate tööstuste arengut, mis ühelt poolt on seotud suurenenud toor­aine­vajadusega ja teisalt jälle jäätmetega. Toidu­ainete saamiseks võetakse üha rohkem kasutusele põllu­maad, mille käigus aga hävitatakse looduslikud kooslused. Soovides mugavamaid elu­tingimusi, kolitakse rohkem linnadesse. Toimub linnastumine – järjest suuremate linnade teke. See aga suurendab jällegi mõju looduslikule keskkonnale.

Kõikides riikides hoogustub linnastumine. Pildil Tallinna kesklinn.

Loodusvarade kasutamine

Oma igapäevaseks elutegevuseks kasutab inimene päris palju loodus­varasid. Loodus­varade hulka kuuluvad nii toidu­objektid kui ka energia­allikad, aga ka loodus­kesk­konnad ja üksikud liigid.

Loodus­varad saab jaotada taastuvateks (niisugused, mis tekivad juurde) ja taastumatuteks (niisugused, mis vajavad uuesti tekkimiseks miljoneid aastaid). Suur osa loodus­varade kasutamisest on seotud energia saamisega. Energia saamiseks kasutatakse suures koguses puitu, fossiilseid kütuseid (nafta­saadused, kivisüsi, põlev­kivi). Puidu saamiseks raiutakse ohtralt metsi. Eriti hull on olukord vihma­metsadega. Kuigi tegemist on taastuva loodus­varaga, ei taastu vihma­metsa maha­raiumise järel sama­laadne kooslus enam kunagi. Tihti hävib pärast metsa maha­raiumist isegi sealne õhuke mulla­kiht.

Kooslustele avaldavad mõju ka metsatööstuses kasutatavad masinad.

Fossiilsete kütuste hulk on piiratud, kuna need on tekkinud mitmete miljonite ja miljardite aastate jooksul ega teki niipea enam juurde. Loodust kahjustab ka üha uute kaevanduste rajamine. Põlev­kivi kaevandamine on suureks probleemiks näiteks Ida-Virumaal. Turvas on küll taastuv vara, kuid tema juurde­kasv on nii aeglane, et inimkond suudab seda rohkem kasutada, kui on juurde kasvamas.

Turbaväljad Iirimaal

Järjest rohkem võetakse kasutusele taastuvaid loodus­varasid (vee-, tuule- ja päikeseenergiat). Loodus­varade seiskohalt on selline lähenemine hea, kuid elektri­jaamade ehitamisega kahjus­tame tahes-tahtmata looduslikku keskkonda.

Keskkonnareostus

Tööstustegevuse ja inimese otsese elu­tegevuse taga­järjel satub vette ja õhku tohutul hulgal jäätmeid, millest paljud on looduslike organismide elule väga ohtlikud. Siia kuuluvad erinevad mürgid, aga ka olme­jäätmed, näiteks plast.

Õhku paisatavate gaaside toimel tekivad happe­sademed, mis maha sadades tekitavad kahju taimedele, aga ka ehitistele ja näiteks ka skulptuuridele. Muuhulgas muudavad happe­sademed ka elu­tingimusi vees ja mullas, mis oma­korda mõjutavad nii taimede kui ka loomade, sealhulgas ka inimese enda elu­tingimusi.

Happevihmadest kahjustatud mets Tšehhis

Õhku paiskunud süsihappegaas tekitab atmosfääri gaasi­kihi, mis hakkab takistama Maa normaalset soojus­vahetust. Tekib nn kasvu­hoone­efekt. Maad ümbritsev gaasikiht laseb maapinnale läbi lühi­lainelise kiirguse, kuid ei lase atmosfääri tagasi pika­lainelist soojus­kiirgust, mille tulemusena hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. See aga mõjutab omakorda Maa elustikku. Liustikud ja arktilised alad sulavad, sealsete elus­organismide elupaigad hävivad ning maa­ilma­mere tase tõuseb.

Õhku paisatud gaasid lõhuvad ka Maad ümbritsevat osooni­kihti, mille tulemusena jõuab maa­pinnani ultra­violett­kiirgus, mis võib elus­organismidel põhjustada kasvajate tekkimist.

Autode heitgaaside ja veeauru segunemisel tekib mürgine sudu, mis on väga ise­loomulik linnastunud piir­kondadele.

Põllumajanduses ja ka tööstuses kasutatavad ained võivad sattuda mulda ja vette. Isegi taimede kasvuks häda­vajalikud väetised võivad osutuda ülejäägi korral ohtlikeks mürkideks. Kesk­konna­mürgid pärinevad ka näiteks transpordist (pliiühendid). Taimede ja vee kaudu jõuavad mürgid loom­organismidesse, kus võivad põhjustada olulisi tervise­probleeme ja isegi surma.

Igal aastal visatakse maailma meredesse tuhandeid tonne plastik­jäätmeid. Need kogunevad kokku nn prügi­saarteks, mis osaliselt asuvad veepinnal, osaliselt pinna all. Hoovuste kaudu levib merre sattunud prügi üle kogu planeedi. Selle prügi tõttu hukkub igal aastal loendamatul hulgal vee-elanikke. Plastik­esemed satuvad nende organismi või jäävad nad nendesse pääsematult kinni. Meredesse ei satu ainult suuremad plastik­esemed. Meie iga­päevaselt kasutatavad tooted sisaldavad mikro­plaste, mille me uhume kanalisatsiooni näiteks pesu­pulbrite, dušigeeli või šampooniga. Aga ka riide­esemetelt eraldub pesemise ajal kiudusid, mis samuti lõpuks merre jõuavad. Sealt jõuab see mere­looma­desse ja nende kaudu inimese organismi.

Meie eelistustest ja valikutest sõltub see, mida ostame ja kasutame ning kuidas nende valikute kaudu hoiame kesk­konda ja oma tervist.

Oluline

  • Inimtegevuse tagajärjel tekivad keskkonnaprobleemid.
  • Looduse mõjutamisel on olulisel kohal linnastumine.
  • Rahvaarvu kasvuga kaasnevad toiduprobleemid, keskkonna saastatus ja jäätmeprobleem.

Küsimused

  1. Milline inimese tegevus mõjutab looduskeskkonda kõige rohkem? Kuidas?
  2. Kuidas tekivad happesademed? Kuidas need mõjutavad elusorganisme?
  3. Inimkond suureneb pidevalt. Kuidas see mõjutab ümbritsevat keskkonda?
  4. Millist tüüpi loodusvarasid kasutatakse kõige rohkem? Miks?
  5. Kuidas tekib kasvuhooneefekt? Kuidas see mõjutab Maa elustikku?
  6. Mis on ökoloogiline jalajälg? Kuidas oleks võimalik seda reguleerida?