Inimtegevuse tagajärjel on paljud elusorganismid ja laiemalt ka nende elupaigad ohus. Selleks et neid säilitada ka tulevastele põlvedele, on elusorganisme juba aastasadu kaitstud. Inimkonna suurenedes suureneb aga ka elusorganismide kaitse vajadus.
- Mis on looduskaitse?
- Mis on liikide kaitse?
- Kuidas kaitsta keskkonda?
Looduskaitse tekkimine
Inimtegevus on elusorganisme mõjutanud läbi aegade. Loomi on kõige rohkem mõjutanud ohjeldamatu küttimine. Juba mitmed sajandid on ohus suured kiskjad, aga ka veislased. Näiteks hakkas Euroopa piison välja surema juba keskajal. Hiljem säilisid tema asurkonnad vaid üksikutes piirkondades. Juba keskajast on teada juhtumeid, kus võeti kaitse alla erinevaid üksikobjekte. Tavaliselt olid need seotud jahipidamise, kalapüügi ja metsa raiumisega. Niisugune kaitse ei toimunud otseselt liikide säilitamiseks, vaid pigem valitsejate heaolu silmas pidades.
Teadlikust looduskaitsest saame rääkida alles 20. sajandi algusest, kui hakati seadma riiklikke piiranguid. Üsna varsti jõuti teadmiseni, et kaitsta ei saa üksnes üksikuid liike, vaid kaitsta saab neid ainult koos elupaikade kaitsmisega. Elupaikade kaitsmisega kaitseme ühtlasi ka kõiki seal elavaid liike, kaasa arvatud ohustatud liigid.
Looduskaitse ja keskkonnakaitse
Looduskaitse säilitab looduslikku mitmekesisust.
Looduskaitse põhiliseks eesmärgiks on seega loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selleks on riigid loonud vastava seadusandluse. Väga suur osa on siinjuures elanikkonna teadlikkusel. Näiteks ohustab mitmeid orhideede liike korjamine nende dekoratiivsuse tõttu. Sellistel juhtudel ainult keelust tavaliselt ei piisa, vaid inimestele tuleb teha selgitustööd. Samal ajal tuleb muidugi kaitsta ka selliste liikide elupaiku, näiteks põllumaade rajamise või metsaraie eest. Elupaigad võetakse arvele ning seal rakendatakse kaitsepiiranguid, mis aitavad säilitada looduslikku mitmekesisust. Näiteks rajatakse kaitseala, millel tegutsemine on seaduslikult reguleeritud. Lindude pesitsusperioodil võib olla keelatud liikumine mõnedes piirkondades. Kaitstava liigi puhul on keelatud selle korjamine, kollektsioneerimine, müük jne.
Loodusliku koosluse säilitamiseks kindlates piirkondades on keelatud paljude liikide sisse- ja väljavedu. Probleem pole sissetoodavas liigis, vaid loodusliku tasakaalu rikkumises. Näiteks asustati 19. sajandi lõpus Austraaliasse küülikud, seal aga puudusid nende looduslikud vaenlased ning küülikud hakkasid massiliselt paljunema ning hävitama kohalikku loodust. Sellised ümberasustamised on tihti täiesti ettearvamatute tagajärgedega.
Keskkonnakaitse
Kõike eelnevat arvestades ei räägitagi tänapäeval enam niipalju looduskaitsest, vaid keskkonnakaitsest. Keskkonnakaitse eesmärk on loodusvarade jätkusuutlik kasutamine. See tähendab, et loodusvarade kasutamine ei tohi saastada ümbritsevat loodust ega mõjutada kuidagi loodusliku mitmekesisuse tasakaalu. Nii nagu looduskaitses, on siingi väga olulisel kohal inimeste teadlikkuse tõstmine. Inimese suhe loodusesse on kogu keskkonnakaitse aluseks. See suhtumine ei ole ainult keeldude süsteem, vaid kõigil on ka looduses liikudes omad õigused. Selliseid õigusi nimetatakse igaüheõiguseks. Selle õiguse tähtsaim õigus on viibida looduses seda kahjustamata. Samas on see loodussõbralik käitumine üksnes inimese enda vastutusel.
Kaitsmise hõlbustamiseks luuakse kaitsealasid.
Kui on vaja rangemat suhtumist, siis rajatakse mitmesuguseid kaitsealasid. Looduskaitsealad on alad, kus kaitstakse nii üksikobjekte kui ka maastikulisi elemente. Maailma esimene looduskaitseala – Yellowstone’i rahvuspark – rajati USA-s juba 1872. aastal. Looduskaitsealal toimetamine on seadustega rangelt reguleeritud ning tavaliselt püütakse seal inimtegevust vältida. Loodusparkide eesmärgiks on kaitsta mingile piirkonnale omaseid maastikke. Inimtegevus on seal küll lubatud, kuid ainult pargi omapärast lähtuvalt. Looduspargiga omajagu sarnane on rahvuspark, kus lähtutakse eelkõige rahvuslikust omapärast. Ka siin on paljud toimingud reeglitega reguleeritud.
Kaitsmiseks peab keskkonda pidevalt jälgima.
Keskkonna kaitsmise vajaduse tuvastamiseks on väga oluline selle pidev jälgimine. Sellist pidevat jälgimist nimetatakse seireks. Seire käigus kogutakse andmeid loodusliku seisundi kohta ning jälgitakse selle muutusi ajas. Seire alusel saab teha üldistavaid ülevaateid piirkonna looduslikust seisundist ning kaitse vajadustest.
Igameheõigus
Looduses võib
- Liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskadega, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud.
- Viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi, sh telkida ühe ööpäeva, kui maaomanik ei keela.
- Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all. Eramaal võib omanik loodussaaduste korjamise keelata.
- Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel.
Looduses ei või
- Liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju.
- Süüdata lõket või telkida maaomaniku või maavaldaja loata.
- Pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega.
- Vigastada puid ja põõsaid.
- Häirida kohalike elanike kodurahu.
- Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju.
- Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike.
- Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud.
- Saastada loodust.
Oluline
- Erinevaid liike on sajandite jooksul kaitstud.
- Looduskaitse kaitseb looduslikku mitmekesisust.
- Looduse mitmekesisuse kaitseks luuakse spetsiaalseid kaitsealasid.
- Keskkonnakaitse on elukeskkonna ja looduse kaitsmine ning loodusvarade loodussõbralik kasutamine.
Küsimused
- Miks peab loodust kaitsma? Too näiteid.
- Kuidas kaitsta kohalikke liike võõrliikide eest? Too näiteid Eestisse sattunud võõrliikidest. Kuidas nad võivad kahjustada kohalikke liike?
- Milliseid kaitsealade tüüpe tead?
- Mis on keskkonnakaitse?
- Miks on vajalik keskkonna seire?
