Eksponent­võrrandid

  • Logaritmimine
  • Sama alusega astmed
  • Võrrandi avaldise tegurdamine
  • Abimuutuja kasutamine

Astendaja leidmine

Oled juba tuttav operatsiooniga, mis võimaldas leida avaldises tundmatut sisaldava astendaja. Tuletame meelde, kuidas see käib.

Leiame võrdusest 34x = 10 muutuja x.

  • Astendaja leidmiseks logaritmime võrrandi mõlemad pooled kümnendlogaritmiga ja kasutame astme logaritmi omadust.

⋅log=log

  • Avaldame tundmatu x.

x1log

Eksponentvõrrand

Võrrandit, milles tundmatu esineb ainult astendajas, nimetatakse eksponentvõrrandiks.

Märka

  • Kui astendaja leidmiseks on vaja kasutada taskuarvutit, siis tuleks logaritmida kümnend- või naturaallogaritmiga.
  • Täpse vastuse avaldamiseks kasuta logaritmi, mille alus on võrrandis esinev astme alus.

Sama alusega astmed

Näide 1

Lahendame võrrandi 40,5x = 82x–1.

Üks lahendus

  • Et alused 4 ja 8 on kahe astmed, siis saame võrduse mõlemad pooled esitada kahe astmetena.

40,5x = (22)0,5x = 22⋅0,5x = 2x

82x–1 = (23)2x–1 = 23(2x–1)26x–3

  • Seega saame võrrandi esitada kujul

2x = 26x–3.

  • Kui alused on võrdsed, siis on võrdsed ka astendajad:

x = 6x–3,

millest x = 0,6.

Eksponentvõrrandi lahendeid ei pea kontrollima, kuid see on soovitatav.

Vastus

Võrrandi lahend on x = 0,6.

Teine lahendus

  • Logaritmime võrrandi pooli kahendlogaritmiga, sest alused on arvu kaks astmed.

log240,5x = log2 82x–1.

  • Kasutame logaritmi omadust.

0,5⋅ log24 = (2x–1) ⋅ log2 8

0,5⋅ 2 = (2x–1) ⋅ 3

x = 6x–3,

millest x = 0,6.

Jõudsime sama tulemuseni, mis lahenduses 1.

Vastus 

Võrrandi lahend on x = 0,6.

Märka

  • Astme astendamisel astendajad korrutatakse:

(am)n = amn.

  • Negatiivne astendaja:

a-n=1an.

0,2 ⋅ 102–x = 2x ⋅ 5x–1.

  • Kuna 2 ⋅ 5 = 10, saame parema poole teisendada 10 astmeks.

2x·5x-1=2·5·5=

=x·

  • Nüüd saame võrrandi esitada kujul

0,2 ⋅ 102–x = 0,2⋅ 10x.

  • Jagame võrrandi pooled teguriga  ja võrdsustame astendajad. 

2 – x = x, millest

x = .

  • Lahendit saab kontrollida.

Vastus

Võrrandi lahend on x = .

  1. 2x = 32, x = 
  2. 5y=125, y = 
  3. 49 = 72a, a = 
  4. 6t=6, t = 
  5. 1003p = 0,112, p = 
  6. 16=8b3, b = 
  7. 253x = 125, x = 
  8. 0,2530 = 642z, z =

Võrrandi avaldise tegurdamine

Mõtle kaasa

42x – 8x = 3 ⋅ 23x.

  • Kõik astmed saab teisendada alusele 2.

42x=2

8x=2

  • Seega saame võrrandi esitada kujul

24x – 23x – 3 ⋅ 23= 0.

  • Toome sulgude ette teguri 23x, saame

23x2x-=0.

  • Järelikult,

23x = 0 või 2x – 4 = 0.

  • Esimesel võrrandil ei ole lahendeid, sest 23x on rangelt positiivne x kõigi väärtuste korral.
  • Jääb 2x – 4 = 0,
    millest x.
  • Lahendit saab kontrollida.

Vastus

Võrrandi lahend on x = .

12x – 8 ⋅ 3x – 22x + 8 = 0.

Lahendus

  • Teisendame esimest liiget:

12x= 3·=3·.

  • Rühmitame liikmed ja toome ühise teguri sulgude ette.

3x ⋅ 4x – 8 ⋅ 3x – 4x + 8 = 0

4x--4x=0

4x-83x-1=0

  • Leidsime võrrandi tegurdatud kuju, seega

1) 4x – 8 = 0

2=2

x1 = 

2) 3x – 1 = 0

3x = 1

x2 = 

  • Lahendeid saab kontrollida.

Vastus

Võrrandi lahendid on x1 = 1,5 ja x2 = .

Märka

Korrutis saab olla null vaid siis, kui vähemalt üks teguritest on null.

Esimene võrrand

9 ⋅ 32x – 27x = 0

3-3x=0

x = 

Teine võrrand

2 ⋅ 53x = 10 ⋅ 52x

510-·x=0

x = 

Abimuutuja kasutamine

Mõtle kaasa

8 ⋅ 4x – 6 ⋅ 2x + 1 = 0.

Lahendus

  • Toome sisse uue muutuja 2x = t.
  • Sel juhul  4x = 22x = tja saame ruutvõrrandi

8t2 – 6t + 1 = 0,

mille lahendid on 

t1 =  ja t2 = .

  • Nüüd lahendame eksponentvõrrandid

1) 2x = 0,25

x1 = 

2) 2x = 0,5

x2 = 

Vastus

Võrrandi lahendid on x1 =  ja x2 = .

9x – 6x = 2 ⋅ 4x.

Lahendus

  • Teisendame.

6x = (2 ⋅)x2·

9x = (x)2  ja 4x = (x)2

  • Jagame kõik võrrandi liikmed 4x-ga.

9x4x-3x2x-2=0

  • Tähistame

 3x2x=32x=v, siis 9x4x=322x=v2.

  • Saame ruutvõrrandi v2 – v – 2 =0, millest

v1 = ja v2 =.

  • Lahend  ei sobi, järelikult

32x=2 ja x=log322.

Vastus

Võrrandi kümnendikeni ümardatud lahend on x ≈ .

4x+1 – 4x–1 = 60

Lahendus

  • Teisendame astendajas oleva summa astmete korrutiseks.

4x ⋅  – 4x ⋅ 4–1 = 60

  • Vahetame muutuja ja lihtsustame võrrandi vasakut poolt.

t = 60, millest t = .

  • Kuna 4x = t,

siis 4x = 16 ja x = .

Vastus

Võrrandi lahend on x = .

Ülesande saab lahendada ka abimuutujat kasutamata.

Märka

  • Korrutise astendamine

(a⋅ b)n = anbn

  • Ruutvõrrandi lahendivalem

x=-b±b2-4ac2a

Esimene võrrand

22x – 6 ⋅ 2x + 8 = 0

Lahendid

1) 2x = 

x1 = 1

2) 2x = 

x2 =

Teine võrrand

3 ⋅ 32x – 8 ⋅ 3x – 3 = 0

Lahendid

Ruutvõrrandi lahenditest sobib vaid üks.

3x = , millest x = .

Harjuta ja treeni

Märkus
Et kasutada interaktiivseid graafikuid, tuleb võrrand teisendada kujule a^x = b.
  1. 2x = 7, siis x .
  2. 14x=8, siis x = .
  3. 32x = 4, siis  .
  4. 4x + 1 = 4, siis x ≈ .
  5. 2 ⋅ 10x = 12, siis x .
  6. 254x=9, siis x ≈ .
  7. 43-x-5=0, 
    siis x ≈ .
  8. 3 ⋅ 0,25x – 9 = 0,
    siis x ≈ .

Ülesande „Graafiline lahendamine“ joonis

  1. 13x-1=127
    Lahendada tuleb lineaarvõrrand
    x – 1 = ,
    kust saame, et x = .
  2. 73–2x = 49x

    Lahendada tuleb lineaarvõrrand
    3 – 2x =,
    kust saame, et x =.
  3. 0,42x=2122x+4
    Lahendada tuleb lineaarvõrrand
    2x = ,
    kust saame, et x =.
  4. 169x=345
    Lahendada tuleb lineaarvõrrand
    = 5,
    kust saame, et x = .
  5. 5x–1 = 1
    Lahendada tuleb lineaarvõrrand
    x – 1 = ,
    kust saame, et x = .
  1. 33x-73=133
    Lahendada tuleb võrrand
    3x – 7 = ,
    kust saame, et x =.
  2. 720x-3=400495-x
    Lahendada tuleb võrrand
    x=,
    kust saame, et x = .
  3.  3x ⋅ 3x–2 = 95–x
    Lahendada tuleb võrrand
    =10 –,
    kust saame, et x = . 
  4. 5 ⋅ 55x+2 = 25x
    Lahendada tuleb võrrand
    5x +  = ,
    kust saame, et x = 
  5. 35x+19x=81·32x
    Lahendada tuleb võrrand
    5x + 1 –  = + 2x,
    kust saame, et x = .

9 ⋅ 16x – 2 ⋅ 162x = 4

Pärast muutuja vahetust a = 16x tuleb lahendada ruutvõrrand

  • –2a2 – 9a + 4 = 0.
  • 2a2 – 9a + 4 = 0.
  • 2a2 – 9a – 4 = 0.

a1 ja a2 =

Vastus

Võrrandi lahendid on

x1 = ja x2 = .

3 ⋅ 25x – 14 ⋅ 5x – 5 = 0

Pärast muutuja vahetust a = 5x tuleb lahendada ruutvõrrand

  • 14a2 – 3a + 5 = 0.
  • a2 – 14a – 5 = 0.
  • 3a2 – 14a – 5 = 0.

a1 ja a2 = –0,(3)

Vastus

Võrrandi ainuke lahend on

x =  .

  1.  3x+2 + 3x = 30
    t = 30
    t
    x
  2.  9 ⋅ 5x+1 – 5x = 5500
    t = 5500
    t =  
    x

f(x) = 2x–2 ja g(x) = 0,5x.

  1. Lahenda võrrand f(x) = g(x).
    Vastus. x =.
  2. Nende funktsioonide graafikute lõikepunkti koordinaadid on
    (;).

f(x) = 93 ja g(x) = 6x.

  1. Lahenda võrrand f(x) = g(x).
    Vastus. x =.
  2. Nende funktsioonide graafikute lõikepunkti koordinaadid on
    (;).

f(x) = 5x+13 ja g(x) = 4x.

  1. Lahenda võrrand f(x) = g(x).
    Vastus. x =.
  2. Nende funktsioonide graafikute lõikepunkti koordinaadid on
    (;).

f(x) = 3 ⋅ 2x+ 1 ja g(x) = 10x.

  1. Lahenda võrrand f(x) = g(x).
    Vastus. x ≈.
  2. Nende funktsioonide graafikute lõikepunkti koordinaadid on
    (;).

„Funktsioon 1–4“ joonis

On antud funktsioonid

f(x) = 22x – 2x ja g(x) = 0,251–x + 1.

  1. Lahenda võrrand f(x) = g(x).
    Teisenda funktsioon g(x) kujule g(x) = cax + b ja kasuta interaktiivsed joonist.
    gx=·x+
    Võrrandi lahend
    x = 
  2. Lahenda võrrandisüsteem y=fxy=2gx+2.
    Süsteemi lahend
     x=y=

„Funktsioon 5“ joonis

  • Funktsioonide 2f(x) ja f(2x) graafikute lõikepunkti täpsed koordinaadid on

(; ).

  • Võrrandi f(2x) – 2 = 0 lahend x =
  • 0.
  • 1.
  • 2.
  • ln2.
  • 0,5ln2.
  • –ln2.
  1. Funktsiooni f(x) graafik on  
    ja g(x) graafik on .
  2. Võrrandi f(x) = g(x). 
    lahend x.
  3. Anna kordajatele sobivad väärtused ja lahenda joonise abil võrrandid.
  • 2f(x) = g(2x) 
     Ligikaudne lahendx .
  • f(2x) = 2g(x) 
     Ligikaudne lahendx .

Ülesande „Arv e võrrandis“ joonis