Kodakondsus
Kodakondsuse aluseks on olnud ja on vabaduse ning võrdsuse idee. Kodanikkonna mõiste juured on muistses Kreekas. Vana-Kreeka linnriigi kodanikud olid vabad täiskasvanud mehed, kelle õigused ning kohustused määras kõigile võrdselt kohustuslik seadus. Neile vastandusid võõramaalased, orjad ning teised kodakondsuseta isikud. Kesk- ja uusajal, kui valdav osa inimesi ei olnud vabad ega omanud poliitilisi õigusi, moodustasid ühiskonna enamiku mitte kodanikud, vaid valitseja alamad. Valitseja võimu piirava põhiseaduse kasutuselevõtt muutis senised valitseja alamad poliitilist sõnaõigust omavateks kodanikeks.
Tänapäeval mõistetakse kodakondsust isiku ja riigi õigusliku seosena, mille kaudu on määratud poolte vastastikused õigused ja kohustused. Õigusriigis kuulub kodanikkonnale kõrgeim poliitiline võim, mida rakendatakse valimistel ja hääletamisel. Valitsemine ehk riigivõimu teostamine on sellisel juhul kodanikkonna kollektiivse tahte väljendus.
Arutlemiseks
- Kes on kodanik?
Kuidas saadakse kodanikuks?
Kodanikuks sündimine
- Ius soli (ld, maapinna õigus) ehk territoriaalne põhimõte tähendab seda, et vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius soli põhimõtet eelistatakse neis riikides, kus soovitakse sisserändajate lapsed siduda riigiga (nt Ameerika Ühendriigid).
- Ius sanguinis’e (ld, vereõigus) põhimõte tähendab, et laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Selle põhimõtte rakendamise eesmärk on tagada kodanikkonna rahvuslik järjepidevus (nt Eesti Vabariik).
Kodanikuks saamine
Mittesünnijärgselt kodakondsuse omandamist nimetatakse üldistavalt naturalisatsiooniks. Naturalisatsiooni korras võib riik anda oma kodakondsuse järgmistel juhtudel:
- kui isik abiellub kodanikuga,
- kui isiku lapsendab kodanik,
- kui isik taotleb kodakondsust,
- kui isik on osutanud riigile erilisi teeneid.
Arutlemiseks
- Uuri, kas Eestis saab kodakondsust abiellumise teel? Kus riigis saab?
Naturalisatsiooni tingimused Euroopa riikides
Šveits
Šveitsi kodakondsusseaduse järgi peab välismaalasel, kes soovib saada Šveitsi kodakondsust, olema laitmatu reputatsioon ja ta peab olema elanud alalise elamisloa alusel Šveitsis vähemalt kümme aastat. Ta peab olema Šveitsis täielikult integreerunud, tundma kohalikke kombeid, järgima Šveitsi seadusi ega tohi kujutada endast ohtu riigi sise- ega välisturvalisusele. Samuti tuleb tal tõestada oma keeleoskust. Kodakondsust ei saa taotleda inimene, kes on kandnud kriminaalkaristust või saanud viimase kolme aasta jooksul sotsiaaltoetusi. Kantonid võivad kehtestada ka lisanõudeid, näiteks kodakondsuseksami sooritamine.
Rootsi
Rootsi kogemust sisserändajate integreerimisel on Euroopas kõrgelt hinnatud. Kodakondsuse taotlemisel kehtib nõue, et alalise elamisloaga on riigis elatud 5 aastat (kodakondsuseta isikud 3 ja põhjamaade kodanikud 2 aastat), ning tingimus, et inimene on olnud ja on ka tulevikus respekteeritava eluviisiga. Samuti tuleb olla suuteline oma identiteeti tõestada. Rootsi keele oskust ei nõuta. 1980. aastatel arendati Rootsis välja spetsiaalsed riiklikult finantseeritavad kohanemisprogrammid immigrantidele ja põgenikele, mis sisaldasid kursusi rootsi keele, hariduse ja tööturu valdkonnas (samuti ka eluasemega varustamine). 2001. aastal kehtima hakanud uus kodakondsusseadus legaliseeris ka varem keelatud topeltkodakondsuse, jättes naturaliseeritud kodanikele võimaluse säilitada oma varasem kodakondsus.
Taani
Taanis peab kodakondsuse taotlemiseks välismaalane olema elanud alalise elamisloa alusel vähemalt 9 aastat. Taotleja peab tõestama, et ta on olnud taotluse esitamisele eelnenud 5 aastast 4,5 aastat majanduslikult iseseisev. Sooritada tuleb kaks eksamit, millest üks on taani keele ja teine kodakondsuseksam, millega kontrollitakse Taani kultuuri ja ajaloo tundmist. Lisaks peab välismaalane allkirjastama kaks erinevat deklaratsiooni: ühe Taani riigi seaduste ja inimõiguste austamise kohta ning teise kriminaalkuritegude mittesooritamise kohta minevikus ja tulevikus.
Suurbritannia
Suurbritannia kodanikuks saamise taotluse saab inimene esitada 5 aastat pärast riigis alalise elamisloa alusel elamist. Ta peab kavatsema jätkata elamist Suurbritannias ning austama riigis kehtivaid seadusi, vabadusi ja õigusi. Lisaks peab ta keelt oskama ja olema kursis riigi igapäevaeluga.
Eesti kodakondsuse taotlemine
Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab
- olema vähemalt 15-aastane;
- omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit);
- olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt;
- sooritama eesti keele oskuse eksami (vähemalt B-1 tasemel). Eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles;
- sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami;
- omama legaalset püsivat sissetulekut;
- omama registreeritud elukohta Eestis;
- olema lojaalne Eesti riigile;
- andma vande: „Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale”.
Võrdle kodanikuks saamisele seatavaid tingimusi viies Euroopa riigis. Mida sarnast märkad?
Miks on finantsilise sõltumatuse ja püsiva sissetuleku omamine kodanikuks saamise eeldus?
Millistel tingimustel saab välismaalane Eesti kodanikuks? Millised tingimused tunduvad sulle mõistlikud, millised mitte?
Eesti kodakondsus
Eesti kodakondsus lähtub riigi iseseisvuse õiguslikust järjepidevusest alates selle loomisest 1918. aastal. Seetõttu loeti 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eesti kodanikeks automaatselt need isikud, kes olid kodanikud ka enne Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal, ning nende järglased. Nõukogude okupatsiooni aastail sisserännanutel ning nende järeltulijatel on tulnud aga kodakondsust taotleda naturalisatsiooni korras.
Eestis on kodakondsusküsimustega tegelevaks asutuseks siseministeeriumi valitsusalas tegutsev Politsei- ja Piirivalveamet, millel on ainuõigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid.
MÄÄRATLEMATA KODAKONDSUSEGA ELANIKE OSAKAAL ELANIKKONNAST |
|
2000 |
12,4% |
2011 |
6,9% |
2016 |
6,2% |
2021 |
5,2% |
KODAKONDSUSE SEADUS
§1. Eesti kodanik
(1) Eesti kodanik on isik, kes käesoleva seaduse jõustumisel on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse.
Tutvu põhiseaduse (§ 8) ja kodakondsuse seadusega (§ 1–3, 29) ning sõnasta oma seisukoht Eesti kodaniku topeltkodakondsuse kohta.
Arutlemiseks
- Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt?
- Kuidas on Eestis mittekodanike osakaal muutunud?
Eesti Maanõukogu määrus Eesti kodakondsuse kohta (26. november, 1918)
Eesti demokratilise vabariigi kodaniku õigused on kõigil isikutel, rahvuse ja usu peale vaatamata, kes järgmisele kolmele nõudmisele vastavad: 1) kes Eesti demokratilise vabariigi piirides elavad, 2) kuni 1918. aasta veebruarikuu 24. päevani endise Vene riigi alamluses olid ning 3) Eesti demokratilise vabariigi osadest pärit või kohalikkude elanikkude nimekirjas seisid, mis endise Vene riigi asutuste poolt siin maal ehk selle maa jaoks peeti. Ajutine äraolek Eesti demokratilise vabariigi piiridest, mille kestuse ajutine valitsus kindlaks määrab, selle määruse väljakuulutamise ajast arvates, ei võta mitte õigusi riigikodakondsuse peale.
Arutlemiseks
- Kas määrus kehtib veel? Põhjenda.
Eesti kodanik on Euroopa Liidu kodanik
Euroopa kodakondsuse mõiste sündis 1992. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt sõlmitud Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole seega võimalik olla. Lisaks õigusele reisida, elada, töötada ja õppida teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, võimaldab liidu kodakondsus laiaulatuslikku diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. Näiteks kui Eesti kodanik satub Egiptuses reisides varguse või õnnetuse ohvriks, on tal võimalik abi paluda ka Prantsusmaa saatkonnalt.
MAASTRICHTI LEPING
Artikkel 17
1. Käesolevaga kehtestatakse (Euroopa) liidu kodakondsus. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust.
Arutlemiseks
- Mida tähendab Euroopa Liidu kodakondsus?
Rahvusvähemused
Rahvusvähemuseks peetakse riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest erinevat rahvusrühma.
Eestis elab ligi 200 erineva rahvuse esindajaid. Suurem osa Eesti Vabariigis elavaid inimesi on eestlased. Teistest rahvustest inimesed kuuluvad erinevatesse rahvusvähemustesse. Suurima rahvusvähemusgrupi Eesti territooriumil moodustavad venelased.
RAHVASTIK SOO JA RAHVUSE JÄRGI, 01.01.2021 |
|||
Rahvus |
Mehed ja naised |
Mehed |
Naised |
Eestlane |
914 896 |
434 671 |
480 225 |
Venelane |
322 700 |
145 769 |
176 931 |
Ukrainlane |
27 254 |
14 160 |
13 094 |
Valgevenelane |
11 485 |
4918 |
6567 |
Soomlane |
8479 |
4302 |
4177 |
Tatarlane |
1937 |
876 |
1061 |
Lätlane |
3572 |
1918 |
1654 |
Poolakas |
1745 |
771 |
974 |
Juut |
1898 |
1010 |
888 |
Leedulane |
2057 |
1014 |
1043 |
Sakslane |
2570 |
1374 |
1196 |
Armeenlane |
1599 |
896 |
703 |
Ligi 200 rahvust
Eesti rahvaarv on viimasel viiel aastal kasvanud, sest Eestist on saanud taas sisserände maa. Selle tulemusena on langenud eestlaste osakaal rahvastikus, kuigi ka eestlaste arvukus on hakanud kasvama. Sellele aitab kaasa nii tagasiränne kui ka asjaolu, et üsna mitmel viimasel aastal on eestlaste loomulik iive olnud positiivne. Kogurahvastiku loomulik iive on siiski jätkuvalt (kergelt) negatiivne. Sisserände lähteriikide loetelu on võrdlemisi pikk, aga suurimad siin elavad vähemusrahvad on jäänud samaks. Kui küsida, kui paljude erinevate rahvuste esindajaid Eestis elab, siis on see arv tõenäoliselt 200 ligi, samas on ligi pooled neist siin esindatud vaid ühe või kahe inimesega.
Ene-Margit Tiit. Millised rahvused elavad Eestis? Stat.ee, 19.08.2020.
Arutlemiseks
- Millised on suurimad Eestis elavad vähemusrahvused?
Integratsioon
Integratsioon tähendab riigi elanike kaasamist ühiskonnaellu kõigil selle tasanditel. Integratsiooni- ehk lõimumispoliitika peamiseks probleemiks Eestis on olnud suure osa, peamiselt venekeelse elanikkonna kõrvalejäämine riigi ühiskonnaelust ja sulgumine Venemaa meediaruumi. Sedalaadi areng võib olla ohtlik sotsiaalses ja julgeolekupoliitilises plaanis.
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring, 2017
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring, 2017
Kas sinu arvates on Eesti ühiskond lõhestunud immigrantide pooldajate ja vastaste vahel? Põhjenda ja too näiteid.
Arutlemiseks
- Uuri joonist. Kuidas eestlased arvavad, kas riigile on kasulik mitte-eestlasi Eesti ellu kaasata või mitte? Mida arvavad mitte-eestlased?
- Kuidas on muutunud suhtumine hüpoteetilisse olukorda, kus peaministriks saaks eestivenelane? Mida saab selle põhjal lõimumise ja ühiskonna sidususe kohta järeldada?
Küsimused
- Kellel on Eestis hea elada?
- Kui ühtne on Eesti ühiskond?
- Kas sinu arvates elab Eestis palju või vähe teise rahvuse esindajaid?
