Kodanikuühiskond
Hästi toimiva demokraatliku riigi aluseks on kodanik, kes tunneb oma õigusi ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt. Sellistes riikides on kodanike tahe ainus seaduse ja õiguse allikas. Kodanike riigi ehk kodanikuühiskonna peamine kooshoidev ja arendav jõud on kodanikualgatus, mis tähendab kodanike omaalgatuslikku tegutsemist ühiskonna ja ühes sellega isikliku elukvaliteedi paremaks muutmise nimel.
Oma ühishuvide realiseerimiseks on õigusriigi kodanikel võimalik moodustada mitmesuguseid organisatsioone. Kokkuvõtvalt moodustavad sellised organisatsioonid riigi ametiasutuste ja äriettevõtete kõrval nn kolmanda sektori. Kolmanda sektori kohta kasutatakse paralleelselt veel mõisteid „mittetulundussektor“, „valitsusvälised organisatsioonid“ jms. Riigivõimu ülesandeks on toetada valitsusvälist kodanikualgatust, sest see väljendab kõige otsesemalt kodanike tahet ning aitab säästa ka valitsemiskulusid. Samas ei tohiks kolmanda sektori organisatsioonid muutuda oma tegevuses riigist ülemäära sõltuvaks. Kodanike omaalgatuslikele ettevõtmistele on oluline ka äriettevõtete toetus, mida riik saab soosida nt mitmesuguste maksusoodustustega vastavatele ettevõtetele.
Kuigi traditsioonilise kodanikuühiskonna tuumaks peetakse just organiseerunud tegutsemist, leidub küllalt palju võimalusi (nii individuaalseid kui kollektiivseid) osaleda ühiskondlikus elus ilma ametlikult registreeritud kodanikuühendusse kuulumata.
Riik ei suuda päästa rahvast, kui rahvas end ise ei päästa, vaid ainult riigile loodab.
Politoloog prof Rein Taagepera
Toimivale kodanikuühiskonnale on omane
- ühiskasu ning inimväärika elu taotlemine,
- julgus kaitsta isiklikku arvamust,
- võrdsete võimaluste ja tolerantsuse toetamine,
- pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele.
Arutlemiseks
- Miks on toimiv kodanikuühiskond oluline?
- Too näide mõne kodanikualgatusliku ettevõtmise kohta oma kodukohas. Mida see muutis?
Kodanikualgatuse vormid
- Protestialgatus on suunatud avaliku võimu (riik, kohalik omavalitsus) tegevuse ja otsuste vastu.
- Nõudev algatus on tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel.
- Toetav algatus on koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks.
- Altruistilik algatus tähendab, et soovitud eesmärgid saavutatakse ilma avaliku võimu poole pöördumata.
Arutlemiseks
- Kas kodanikualgatusel võib olla ka negatiivseid tagajärgi?
- Vaata fotot. Anna oma hinnang sedalaadi protestiaktsioonide tulemuslikkuse kohta. Põhjenda.
Kodanikuühenduste kaasamine
Esindusdemokraatia elab nii Eestis kui ka mujal maailmas üle teatavat kriisi. Seda näitab valimistest osavõtu madal protsent noorte hulgas ja erakondade populaarsuse langus. Järjest sagedamini kerkib küsimus: kui on esindusdemokraatia, siis keda ja kuidas ikkagi esindatakse?
Riigi ja omavalitsuse ees seisvate küsimuste lahendamisel tuleks järjest enam kaasata valitsusväliseid ühendusi ehk kodanikuühendusi. Nii täiendab kodanikuühiskond parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liiga domineerida. Erakonnad pakuvad tavaliselt välja ideid, mis lähtuvad traditsioonilisest ideoloogiast ja poliitilistest vaadetest, kodanikuühendused aga sõnastavad teatud huvigrupi nõudmisi ja vajadusi.
KAASAMISE HEA TAVA, 2012
1.1. Valitsusasutused kaasavad huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus.
1.3. Kaasamist rakendatakse selliste poliitikaalgatuste väljatöötamisel, millel on arvestatav mõju huvirühmadele või mis mõjutavad kogu ühiskonda. Juhindutakse põhimõttest, et mida suurema mõjuga on otsus, seda suurem peaks olema osalemisvõimalus. Kaasamise vajalikkus ja ulatus otsustatakse mõjude hindamise käigus ning kaasamine viiakse läbi hinnanguliselt olulise mõjuga või olulist huvi äratava eelnõu ettevalmistamise käigus.
Hea Kodaniku infovärav, www.ngo.ee
Arutlemiseks
- Kuidas tugevdab demokraatiat kodanikuühenduste kaasamine riigi otsustusprotsessidesse?
Lobitöö
Tegutsemist valitsusasutuste otsuste mõjutamise nimel nimetatakse lobitööks ehk lobimiseks. Mõiste tuleneb ingliskeelsest sõnast lobby (eeskoda, fuajee), sest tavaliselt kohtusid huvigruppide esindajad Inglise parlamendi fuajees saadikutega, et võita oma ideedele ja soovidele nende toetust. Soodsamate tegutsemisvõimaluste nimel palkavad äriettevõtted ka elukutselisi lobiste.
Arutlemiseks
- Mis on survegruppide (nt lobistide) eesmärk?
Hooandja annab ideedele hoo sisse
Hooandja on loominguliste ideede ühisrahastusplatvorm, mis soovib tuua tegijad ja tarbijad teineteisele lähemale. Hooandja ise projekte ei teosta ega rahasta. See on keskkond, mis tutvustab ideid ning mille kaudu projektid koguvad rahalisi annetusi. Vastutasuks saab iga toetaja meene.
„Hooandja ei ole puhtalt heategevuslik keskkond,“ selgitas Tiiu Sullakatko, üks Hooandja algatajatest. Ta tõi näite, et Liisi Koiksoni albumi „Vaikne esmaspäev“ valmimist 10 euroga toetanud inimene saab kingituseks plaadi.
„See on omamoodi etteplaneerimine. Me ju teame, et Liisi Koiksoni plaat tuleb mõne aja pärast müüki, aga siis juba teise hinnaga. Me pakume võimalust see omandada ilma vahemeesteta, otse tegijalt“ [---]
Ave Lutter. Hooandja lükkab loomingulistele ideedele hoo sisse. Postimees, 07.07.2012.
Arutlemiseks
- Kas Hooandja tegevus on oluline?
- Kellele on see mõeldud?
Linnakodanikud otsustavad linnaeelarve üle
24. aprilli istungil arutab Kuressaare Linnavolikogu arengukomisjoni koostatud määruse eelnõud, mille sisuks linnakodanike kaasamine 30 000 euro kasutamisse linnaeelarves.
Mida tähendab kaasav eelarve koostamine? Oleme harjunud sellega, et eelarvega tegelevad linnakodanike valitud esindajad – volinikud ning linnavalitsus. Kaasav eelarve koostamine tähendab lihtsalt väljendudes seda, et teatud summa osas saavad sõna- ja otsustusõiguse linnakodanikud otse: teevad eelarvesse ettepanekuid ja hääletavad selle poolt, mida neist parimaks peavad. Mida rahvas otsustab, see ka ellu viiakse. [---]
Merit Karise. Linnakodanikud otsustavad 30 000 euro kasutamise. Kuressaare Sõnumid, 15.04.2014.Arutlemiseks
- Kas linnakodanikud peaksid saama eelarve üle otsustada? Too nii poolt- kui vastuargumente.
Kodanikuühiskonna tähtsus
Vabaühendused täidavad demokraatlikus ühiskonnas olulist rolli, nad edendavad teatud inimeste või gruppide huve ja väärtusi, hoolitsevad selle eest, et riik ei saaks omavolitseda, lükkavad ühiskonda arengus edasi. Läbi kodanike ühenduste saab toimuda kvaliteetne ja püsiv ühiskondlik debatt, mis aitab asju selgemaks rääkida ja ühisosa otsida. Eestis tundub paraku, et kui vabakond homme ära kaoks, ei paneks laiem üldsus seda vist eriti tähelegi. Kodanikuühiskonna nõrkuse tõttu kannatab aga kogu ühiskond ja demokraatia laiemalt. [---] Eesti kodanikuühiskonnal on vaja rohkem julgust olla sõltumatu, enesekindlust mõelda suurelt ja kaugele ning valmidust vastutada ühiskonna ees. Riik peab rohkem panustama pikaajalisele ja stabiilsele koostööle projektipõhiste tegevuste kõrval ning võtma vabaühendusi võrdse partnerina. Iga kodaniku jaoks peaks kodanikuühiskonda panustamine olema igapäevase elu loomulik osa.
Kari Käsper. Eesti mõttetu kodanikuühiskond. Postimees, 12.11.2014.Miks kannatab kodanikuühiskonna nõrkuse tõttu kogu ühiskond ja demokraatia laiemalt?
Kas nõustud autori seisukohaga? Miks?
KAS POOLDATAKSE ELANIKE SUUREMAT OSALUST ÜHISKONNAS VÕI MITTE? |
Täiesti või pigem nõus (%) |
Koos tegutsedes saavutab ühiskondlikes asjades enam kui üksinda |
91 |
Inimesed peaksid aktiivselt osalema ka ühiskondlike küsimuste lahendamisel |
79 |
Inimestel peab olema võrdne võimalus ühiskondlikult tegutseda, sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest või eelistustest |
75 |
Ühiskonnaliikmed peavad ise jälgima, et poliitikud ja ametnikud tegutseksid vastutustundlikult |
69 |
Ühiskonnaliikmed peavad ise juhtima tähelepanu ühiskonna probleemidele |
68 |
Ühingute ja seltside tegevus on kasulik kogu ühiskonnale |
67 |
Ühiskondlike probleemide lahendamisel on tähtis igaühe arvamus |
59 |
On parem, kui asjaajamisel ei pea ametnikke isiklikult tundma |
57 |
Riik peab austama ja arvestama inimeste seisukohti ka siis, kui need ei ole kooskõlas (ühiskonna) enamuse huvidega |
52 |
Arutlemiseks
- Milliseid järeldusi teed antud uuringu tulemuste põhjal Eesti elanike ühiskondliku aktiivsuse ja teadlikkuse kohta?
- Kuidas vastaksid uuringu küsimusele sina? Põhjenda.
MTÜ, SA, seltsing
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on Eestis mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing. 2021. aasta 1. jaanuari seisuga tegutses Eestis kokku 23 390 kodanikuühendust: 816 sihtasutust ja 22 574 mittetulundusühingut. Seltsingute arv ei ole teada, sest tegu on ametlikult registreerimata organisatsioonidega (nt laulukoorid).
PÕHISEADUS
§ 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. [---] Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
SIHTASUTUSTE SEADUS
§ 1. Sihtasutuse mõiste
(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUS
§ 1. Mõiste
(1) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Arutlemiseks
- Mis on sihtasutuse ja mittetulundusühingu peamine erinevus?
Peamised Eesti vabatahtlike tüübid
Esimese tüübi alla koonduvad inimesed, kes osalevad vabatahtlikus tegevuses võrreldes teiste vabatahtlikega vähem. Peamiselt võtab selline vabatahtlik osa heakorra- või päästetöödest ning pakub abi teistele inimestele (nt transpordiabi) ja aitab sisustada nende vaba aega. Seega võib eeldada, et seda tüüpi vabatahtlik osaleb konkreetsetes vabatahtlikes tegevustes (nt kohaliku pargi ühine koristamine). Selliseid vabatahtlikke on umbes 78% kõikidest vabatahtlikest.
Ligi pool ehk 47% Eesti elanikkonnast on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikuna mõnes tegevuses.
Teist tüüpi vabatahtlik on aktiivne ja osaleb paljudes erinevates ettevõtmistes. Seda tüüpi vabatahtlike peamiseks tegevuseks võib olla teavitustöö tegemine, projektide kirjutamine ning inimestele abi pakkumine. Ligi pooled sellistest vabatahtlikest on seotud ka muude projektipõhiste tegevustega, näiteks ürituste ja koolituste korraldamine või kodanikuühenduste töö juhtimine. Sellist tüüpi vabatahtlikke on umbes 17% kõikidest vabatahtlikest.
Peamised vabatahtlike tegevused olid inimestele abi pakkumine (50%), heakorra- või päästetöödel osalemine (43%), transpordiabi pakkumine (26%) ning teavitustöö tegemine (24%). Muude tegevustega tegeldi oluliselt vähem.
Kolmandat tüüpi vabatahtlikud on samuti aktiivsed, kuid võrreldes teist tüüpi vabatahtlikega on nad oluliselt vähem osalenud kodanikeühenduste juhtimises või korraldanud üritusi. Seevastu on peaaegu kõik seda tüüpi vabatahtlikud aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele (nt külaseltsides) või tegutsenud sotsiaaltöö ja religiooni valdkonnas. Sellist tüüpi vabatahtlikke on umbes 5% kõikidest vabatahtlikest.
Vabatahtlikus tegevuses osalemine. Uuringu aruanne. Poliitikauuringute Keskus Praxis, TNS Emor, 2009.
Arutlemiseks
- Mis võiks motiveerida erinevat tüüpi vabatahtlike tegutsemist?
Vabatahtlik Marleen: Tartu Vabatahtlike Keskusest kuulsin ma esmakordselt ühelt sõbralt, otsustasin ka ise liituda ja seda otsust pole mul tulnud kahetseda. Olen töötanud Annelinna lastekeskuses, aidanud koristada Emajõe kaldapealset, löönud kaasa Tartu Filmifestivali ning Prima Vista kirjandusfestivali korraldamisel, süüdanud lastekaitsepäeval küünlaid jne. Just tegevuste ning võimaluste mitmekesisus ongi vabatahtlikuks olemise juures üks olulisemaid väärtusi. Vabatahtliku „tasu“ on hea enesetunne kellegi teise aitamisest, isiklik areng ja uute sõprade leidmine.
Vabatahtlike Värav, www.vabatahtlik.eeKüsimused
- Mida muudab kodanikualgatus?
- Kas oled teinud vabatahtlikku tööd? Miks?
- Tuleta meelde ajaloost. Mis roll oli kodanikualgatusel Eesti iseseisvuse taastamisel?
