Hapniku saamine

Kaaliumpermanganaat (KMnO₄) on lillakas kristalne aine. Kui seda katseklaasis kuumutada, see laguneb ja tekib gaasiline hapnik:

$\mathbf{2}{\mathbf{KMnO}}_{\mathbf{4}}\stackrel{\mathbf{t}\mathbf{°}}{\mathbf{\to }}{\mathbf{K}}_{\mathbf{2}}{\mathbf{MnO}}_{\mathbf{4}}\mathbf{+}{\mathbf{MnO}}_{\mathbf{2}}\mathbf{+}{\mathbf{O}}_{\mathbf{2}}\mathbf{\uparrow }.$

Sama toimub ka näiteks siis, kui kuumutada püssirohu ja väetise koostisainet kaaliumnitraati (KNO₃):

$\mathbf{2}{\mathbf{KNO}}_{\mathbf{3}}\mathbf{ }\stackrel{\mathbf{t}\mathbf{°}}{\mathbf{\to }}\mathbf{ }\mathbf{2}{\mathbf{KNO}}_{\mathbf{2}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{O}}_{\mathbf{2}}\mathbf{\uparrow }.$

Aineid, mille lagunemise saaduseks on hapnik, kasutatakse ka lennukite hapniku­maskides, mis lastakse hädaohu korral istmete kohale rippuma. Sellised ained on näiteks naatrium­kloraat (NaClO₃) ja kaalium­kloraat (KClO₃).

$\mathbf{2}{\mathbf{NaClO}}_{\mathbf{3}}\mathbf{ }\stackrel{\mathbf{t}\mathbf{°}}{\mathbf{\to }}\mathbf{ }\mathbf{2}\mathbf{NaCl}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }\mathbf{3}{\mathbf{O}}_{\mathbf{2}}\mathbf{\uparrow }.$

Kloraatidega tuleb laboris ettevaatlik olla. Plahvatuse vältimiseks tuleb kasutada puhtaid aineid ning õigeid töövahendeid.