Keerulisi teateid on võimalik edastada ka sõnadeta.
Suhtlemine on alati ühepoolne tegevus.
Keel on inimese peamine suhtlemisvahend.
Sõna tähenduse ja häälikukuju vahel on loogiline seos. Näiteks sõnas kass on kaks s-i seetõttu, et kassil on pikk saba.
Inimene ei tea isegi emakeeles paljude sõnade tähendust, sest tal ei lähe neid igapäevaelus vaja.
Eesti murretest on kõige tuntum Viru murre (vahel nimetatakse seda ka viru keeleks), seda räägitakse Põhja-Eestis.
Sünonüümid on sõnad, mille hääldus ja kirjapilt erinevad, kuid tähendus on sama või lähedane.
See, kuidas me räägime, sõltub paljuski olukorrast ja inimesest, kellega me räägime.
Koolitundides õpitakse eelkõige argikeeles.
