Kas kõnekeelt saab üles kirjutada? Kas irooniat saab kirja panna? Aga vaimustust? Kas elavas keelekasutuses on äärealasid, kuhu kirjakeel ei pääse? Kas elavas keelekasutuses on äärealasid, kuhu argikeel ei pääse?
Suheldes tuleb arvestada olukorda
See, kuidas me räägime, sõltub paljuski olukorrast ja inimestest, kellega me räägime. Kindlasti oled märganud, et suhtled kodus vanematega teisiti kui eakaaslastega, koolitunnis kasutad pisut erinevat keelt kui poes müüjaga kõneldes. Ka sõbraga nutitelefonis sõnumeid saates kasutad teistsuguseid väljendeid ja sõnu kui ajaloovihikus. Suhtlemisel tuleb alati arvestada olukorda, milles viibitakse, sest vastasel juhul võib edastatava sõnumi arusaadavus ja usaldatavus kannatada.
- Jõuluaktusel teadustamine
- Osalemine vestlussaates
- Turul oma kauba reklaamimine
- Kooli moesõu juhtimine
- Telefonivestlus kooli direktoriga
- Koolitunnis vastamine
Mõtle!
Miks tuleb sõnu valida vastavalt olukorrale?
Argikeel
Argikeel on normilõdvem keelekuju, seda kasutame igapäevaelus, näiteks kodus, sõprade seltsis.
Argikeeles võib tarvitada selliseid sõnu ja väljendeid, mille tähendus on mõistetav vaid sulle ja su sõbrale, ka esineb argikeeles rohkesti slängi ja keelendeid, mis pole normitud kirjakeeles lubatud. Näiteks ei ole mingi probleem, kui hommikul ärgates kuuled ema hüüdmas, et kohvi ja pudru on laual, kuigi õigekeelsussõnaraamatu järgi oleks õige öelda kohv ja puder.
Kirjakeel
Koolis õpitakse eelkõige kirjakeelt, mis ei ole nii vaba kui argikeel. Kirjakeelt ei kasutata ainult kirjalikult, vaid ka suuliselt suheldes. miks on vaja kirjakeelt osata? Maailm meie ümber on muutumas aina keerulisemaks ja selleks, et keele abil ennast võimalikult täpselt ja arusaadavalt väljendada, tuleb kasutada sõnu ja väljendeid, mille tähendust kõik sama keele kõnelejad ühtmoodi mõistavad. Kirjakeelt kutsutaksegi seepärast ka ühiskeeleks. Kirjakeelt kasutatakse näiteks ametiasutustes suuliseks ja kirjalikuks asjaajamiseks, juhendid ja õpitekst pannakse samuti kirja kirjakeelsena, ajakirjanduses ilmuvad uudisedki on enamasti kirjakeelsed.
Mõtle!
- Mis juhtuks, kui õpikutekst või näiteks ID-kaardi seadistamise juhend oleks argikeeles?
- Miks ei saa igal pool argikeelega läbi ajada?
Kirjakeel on normitud keel, see peab vastama reeglitele.
- Ühel ilusal laupäeva varahommikul, 3. mail 2008, tuli umbes 50 000 inimest oma kodudest välja, et üheskoos kodumaa koledatest prügihunnikutest puhtaks teha. Viie tunni jooksul korjasid vabatahtlikud Eestimaa metsadest ja teeäärtest kokku üle 10 000 tonni rämpsu.
- Sõnaliigid ei ole üksteisest jäigalt eristuvad, obligatoorsete tunnuseloenditega iseloomustatavad klassid, vaid osaliselt kattuvad, hajusate piiridega rühmad. Igal rühmal on tsenter, kuhu kuuluvad vastava sõnaliigi kõige tüüpilisemad esindajad, millel on olemas kõik selle sõnaliigi tunnused.
- See oli vist eile... Või üleeile... Koolipäev, noh. Võtsin jalad selga ja astusin kollase maja poole. Sees nägin mingit jorssi, kellel olid siuksed rõvedalt porised tossud jalas... Normaalne. Teine tüüp, noh, pidi aga tagasi minema vahetusjalatseid otsima.
- Nüüd om kähen sii moment, ku edimese sõnäse om mede praktilisest sõnastikust papre pääle saanu ja ka üle kaet. Sedä om teil nüid kigel võimalus kaia ja esi sõna sekkä ütelde.
Argikeele ja kirjakeele alad
On välja kujunenud, millal kasutatakse argikeelt ja millal kirjakeelt. Kui maailmas on palju keeli, kus argikeel on täiesti selge ja eristuv keelevariant, siis eestlased on üsna kirjakeelsed kõnelejad ning kannavad kirjakeelse suhtlustava ka argiolukordadesse üle. Näiteks võib tunduda eestlasele imelik, kui teenindaja liiga sõbramehelikult kõnetab või tellimust võttes suisa sama laua taha istub.
Mõtle!
- Kus ja kuidas sina räägid? Kas kasutad kirja- ja argikeelt nii, nagu skeemil on näidatud?
- Too näiteid olukordade kohta, kus oled kasutanud kirja- või argikeelt sobimatult.
Millistes telesaadetes kasutatakse ainult kirjakeelt?
Millistes telesaadetes võib ka argikeelt kuulda?
Kui rangelt saab argi- ja kirjakeelt eristada? Kirjuta mõni olukord, kus piiri on raske tõmmata.
Kirjakeele õppimine ja õigekeelsussõnaraamat
Kirjakeelt õppides on abiks „Eesti õigekeelsussõnaraamat” (ÕS veebis), kus on kirjas, kuidas sõnu õigesti kirjutada, käänata, pöörata jms. Ei maksa arvata, et kirjakeel koosneb vaid reeglitest, mis tuleb pähe tuupida. Selleski on üksjagu vabadust ning paljud argikeelsed sõnad ja väljendid võivad aja jooksul muutuda kirjakeelseks (nt info, aku).
ÕS-is sõna juurde kuuluv lühend ARGI osutab sellele, et vastav sõna sobib esmajoones argikeelde. Näiteks:
k`ihvt <20: kihvti, k`ihvti> VMO mürk; ARGI vahva, tore
Vaata videot
Eesti keele instituudi õppevideos räägib veebisõnastikest Margit Langemets.
Rühmaarutelu
Mis juhtuks, kui enam ei peaks kirjakeelt õppima ja igaüks räägiks ja kirjutaks nii, nagu tahab või oskab? Otsustage siintoodud väidete põhjal, milline muutus on tõenäoline. Põhjendage, miks te nii arvate, ja tooge näiteid.
- Loobutakse suurest algustähest mujal kui lause alguses.
- Loobutakse komadest.
- Kokku-lahkukirjutamisel lähtutakse reeglitest vaid seal, kus sellest sõltub tähendus.
- Sõnu kirjutades ei eksi keegi.
- Kasutatakse palju paralleelvorme (kontserteid, kontsertisid, kontserte, kontsertisi), sest kõik on lubatud.
- Nii kõnes kui ka kirjas kasutatakse üha rohkem ingliskeelseid sõnu.
- Kirjakeele mitteoskajaid peetakse harimatuks.
- Osa inimesi kasutab endistviisi kirjakeelt ja neist peetakse lugu.
Tutvustage oma rühma arvamust klassikaaslastele.
Kas kirjeldatud olukorras oleks
üksteisest lihtsam või raskem aru saada?
Kas keel muutuks värvikamaks või üksluisemaks?
Kuidas käituksite sellises olukorras teie?
Kokkuvõtteks
- Miks on vaja kirjakeelt?
- Kuidas mõjutab argikeel kirjakeelt?
- Millistes olukordades sobib kasutada nii argi- kui ka kirjakeelt?
- Kas murre, släng ja oskuskeel on argi- või kirjakeele allkeeled?
