Kas üks pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna? Kas üks sõna võib öelda rohkem kui tuhat pilti? Kuidas muutub teave, kui see antakse edasi pildiga, ja kuidas siis, kui antakse edasi sõnaga? Kas pilt võib kergemini eksitada kui sõnad? Või vastupidi?
Tekst ja pilt loovad terviku
Kirjeldust ja iseloomustust kirjutades kasutasid ainult sõnu, aga sõnalisele tekstile võib ilmekuse huvides lisada fotosid, joonistusi, skeeme, kaarte jm. Sõnaline tekst ja silmaga nähtav kujutis täiendavad teineteist ning loovad koos uue põneva terviku.
Enamasti peatubki lugeja silm esmalt pildil ja alles seejärel tekstil. Ka pilti võib nimetada omamoodi tekstiks, sest see annab meile uut informatsiooni ja tekitab mõtteseoseid.
Pilt võib teksti täiendada mitmel viisil.
1. Pilt pakub lisainfot
Elusorganismide skeemilt saab lisateavet suguluses olevate elusorganismide kohta.
Teadlased arvavad, et kõik elusolendid on omavahel mingil moel suguluses ja arenenud miljonite aastate jooksul samadest eellastest. Evolutsiooni kujutatakse sageli sugupuuna. Pildil kujutatud sugupuul on tähtsaimad tänapäeval olemasolevad looma- ja taimerühmad ühendatud joontega, et näidata, kellega ollakse lähemas suguluses.
Sugulaskeelte skeemilt saab lisainfot selle kohta, kus neid kõneldakse, ja kuidas kõlab tervitus neis keeltes.
Eesti keel kuulub uurali keelkonda soome-ugri keelte hulka. Uurali keeled jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. Viimased jagunevad omakorda läänemeresoome, ugri, volga ja permi keelteks.
Läänemeresoome keeli kõneldakse Soome, Eesti ja Läänmere ranniku põhjapoolsematel kallastel. Volga, permi ja samojeedi keeli räägitakse Venemaal. Ugri keeled paiknevad Ungaris ja Venemaal.
2. Pilt aitab paremini mõista
Joonis aitab aru saada, milline on hamba ehitus.
Hammas koosneb kolmest põhilisest osast: hambakroonist, mis paikneb väljaspool iget, hambakaelast, mis on igeme sees, ja hambajuurest, mis on peidus lõualuu sees. Hammast katab pealt kreemikasvalge email, mis on organismi kõige tugevam aine; selle all on dentiin; hamba sisemuses olevat säsiõõnt täidab hambasäsi. Säsis on palju närve, mis lähevad lõualuusse.
Skeem illustreerib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi koosseisu.
Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis on kuus akadeemilist suunda: kultuuriteooria, Lääne-Euroopa uuringud, eesti keel ja kultuur, aasia uuringud, vene- ja Ida-Euroopa uuringud ning ajalugu. Instituudis õpib 1560 üliõpilast.
Bakalaureuse kraadi omandab 939, magistrikraadi 482 ning doktorikraadi 139 üliõpilast. 4,8% õppijaist on rahvusvahelised.
Humanitaarteaduste instituudis töötab 212 inimest.
Õppekavasid on kokku 33, neist kolm on kõrghariduse madalaima taseme ehk bakalaureusekavad, 16 on magistrikavad ning kolm doktorikavad.
3. Pilt teeb teksti usutavamaks
Teksti juures olev foto veenab, et selline kalju ja tempel on tõepoolest olemas.
Kuldne Kalju (Golden Rock) asub Kyaiktos Myanmaris ligi 1100 meetri kõrgusel merepinnast. See hiiglaslik kaljurahn on kullatud ja selle otsas asub pagood (budausuliste tempel). Templi nimi Kayaik-i-thiro tähendab „pagood, mis paikneb eraku pea peal”. Kohalikud inimesed usuvad, et kaljurahnu hoiab tasakaalus Buddha juuksekarv, mis asub templis.
Kanada Niagara juga on hobuseraua kujuga.
USA piiril asub Niagara jõgi hargneb kaheks ning langeb just Ameerika-Kanada piiril kahe suursuguse joana. Kanada-poolne juga on maailma kõige võimsam juga ja selle veemassiivist tekkiv pilv on näha juba eemalt linna sisse sõites.
Kanada Niagara juga on hobuseraua kujuga ja seetõttu kutsutakse seda ka Hobuseraua joaks.
4. Pilt loob meeleolu
Pilt mõjutab emotsionaalselt, tekitab seoseid iga lugeja-vaataja isiklike kogemustega.
Hommik Kakerdaja rabas. Seninähtust ilusam laudtee algab vana taluaseme juurest ja läheb rabajärve kaldale. Tulin augustihommikul enne päikesetõusu: rabamännid särasid veepiiskades ja laugaste kohal hõljusid uduloorid. Taamal hüüdsid sookured ja laulsid noored tedrekuked.
Edgar Kask, „See müstiline armastus”
Vaata, missugune taustapilt on sinu telefonis või arvutis. Miks sa oled selle valinud? Mis meeleolu pilt loob?
Vaata oma lemmikplaadi kaant või esitusloendi taustapilte. Mis meeleolu need loovad ja kuidas lähevad kokku muusikaga?
5. Pilt toetab teksti
Pilt jutustab loo, mis toetab teksti ja paneb tegelastele rohkem kaasa elama.
Ekbali rõõmul polnud piire. Temast sai kokapoiss. Ent kokk ei sallinud teda algusest peale. Ta hakkas tema kallal norima ja talle kõige ebameeldivamaid töid andma. Kord saatis ahjulõõre puhastama, kord rasvaseid nõusid pesema, siis käskis puid nii raiuda, et halud saaksid võrdsed. Hommikul ja õhtul pidi ta veel põrandaid nühkima. Ekbal täitis püüdlikult kõik ülesanded, aga ikka ei olnud kokale miski meelepärane ja ta kirus:
„Küll on laisk poiss! Ainult süüa ja magada oskab, aga tööst hiilib kõrvale.”
Teinekord hakkas ta kohutavalt sõimama ja lõi Ekbali kulbi või sõelaga.
Kord, kui ta Ekbali peksis, tuli juhuslikult kööki peretütar. Tema nimi oli Rohsare ja ta oli Ekbalist paar aastat noorem. Ta hakkas kokaga pahandama:
„Kuidas sa julged seda õnnetut poissi peksta? Kui sa veel teda lööd, lähen ja ütlen isale ja ta kihutab su minema!”
Pärsia muinasjutt „Pärsia kass”
6. Pilt aitab ette kujutada
Pilt aitab tegelasi ja olukordi paremini ette kujutada, loob ühe võimaliku kujutluse tegelastest ja tegevuskohast.
Igal hommikul pool seitse möödub härra Tusane majast, kus ma elan. Juba kaugelt kuulen sillutisel tema raskeid lohisevaid samme. Aga sel ajal on siinkandis väga rahulik. Enne kaheksat pole peaaegu üldse mingit liikumist. Vahetevahel volksab mõni kass end pikaks sirutades üle tänava ja kaob hääletult ühte vaiksetest eesaedadest või kannab tuul siiapoole kiirtee kauget põrinat. Muidu mitte midagi.
Veel katab maju uni nagu soe tekk. Ma jooksen akna juurde, avan selle ja upitan end kaugele välja ja vaatan kõnniteele.
Esimese või teise laternaposti juurest avastan kohe aeglaselt läheneva küürakil kogu.
Tema ainukene mantel lipendab kulunult ja viledalt ümber põlvede. Ta silmi varjab sügavalt pähe tõmmatud luitunud nokkmüts. Turjal on tal kulunud nahkrihmadega väljaveninud seljakott ja ta liigub nagu keegi, kel pole kiirustamisest aimugi.
Ülesanne
Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, selle asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 4 hiiekohta jm. Kõige rohkem teatakse Tuhalat „ülekeeva” Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastikukaitseala, Eesti suurim karstiala (188 ha) pakub enamat.
Ma sõuan merel ja sõuan,
üht saart mina otsin sääl.
Seda kaua ju otsinud olen
laia lageda mere pääl.
Mõnd saart on määratus meres,
mõnd sadamat vilusat.
Oma saart aga mina ei leia,
oma unistust ilusat.
[---]
Gustav Suits, „Oma saar”
2009. aasta laulu- ja tantsupeo tuli süüdati laulupeo sünnikohas Tartus 13. juunil. Kahe nädala jooksul toimetati tuli viikingi- ja hansaaegset ajaloolist veeteed pidi Tallinna: mööda Lõuna-Eesti jõgesid ja järvi Pärnusse, vahepeatusega Saaremaal Haapsallu ja seejärel Hiiumaa kaudu pealinna, kus 2. juulil laulu-ja tantsupidu avati. Tule edasitoimetamiseks kasutati viikingilaeva, haabjat ja teisigi purjepaate.
Teisest küljest hakkab suur maailm ringiga tagasi jõudma igiammuse mõtteni, et ka üksik metsatee, tühi mererand või vaikushetk tähtede all on hindamatu osa maailmakultuurist. Maailmas lihtsalt ei ole enam tühja mereranda, metsavaikust ja Linnuteel kumavat tähevalgust ega palju muid lihtsaid asju, mis kunagi täitsid maailma. Isegi niisama väljas olemist enam ei ole, selle asemel on miski tegevusteraapia või loodusturismi pakett või mõni muu jaburavõitu leiutis, mis püüab kaaperdada inimese põhiolemust ja seda talle suure raha eest tagasi müüa. See, mis Eesti metsades praegu toimub, on süsteemne viga, kuid peame seejuures mõistma, et selle süsteemi peakorter ei asu Eestis.
Valdur Mikita, „Läänemeresoomlase viimane karje”
Kokkuvõtteks
- Millele pöörab lugeja teksti lugema asudes esmalt tähelepanu?
- Mida annab pilt sõnalisele tekstile juurde?
- Miks püütakse tänapäeval sõnumeid üha rohkem edastada piltide vahendusel?
- Milliste tekstide juurde ei ole vaja pilte lisada?
