Astmevahelduse määramine tegusõnas
Astmevahelduslikes tegusõnades toimuvad samasugused muutused nagu käändsõnadeski.
Laadivahelduse korral kaob tüvest sulghäälik või s või asendub mõne muu häälikuga.
Vältevahelduse korral vahelduvad võrreldavates vormides II ja III välde.
Tegusõna laadi- või vältevahelduse kindlakstegemiseks tuleb võrrelda nud-vormi (või da-tegevusnime) ja oleviku ainsuse 1. pööret (või mõnda muud pööret).
nud-kesksõna (mida teinud?) | Oleviku ains 1. p (mida teen?) |
luge/nud kuula/nud (II) | loe/n kuula/n (III) |
LAADIVAHELDUS
Mida teinud? | Mida teen? | Mida teinud? | Mida teen? |
TUGEV aste | NÕRK aste | NÕRK aste | TUGEV aste |
veda/nud | vea/n | karel/nud | kargle/n |
luge/nud | loe/n | pelja/nud | pelga/n |
murd/nud | murra/n | värva/nud | värba/n |
usku/nud | usu/n | hinna/nud | hinda/n |
pühki/nud | pühi/n | hõisa/nud | hõiska/n |
ehti/nud | ehi/n | kohel/nud | kohtle/n |
VÄLTEVAHELDUS
Mida teinud? | Mida teen? | Mida teinud? | Mida teen? |
TUGEV aste | NÕRK aste | NÕRK aste | TUGEV aste |
rooli/nud | rooli/n | rooma/nud | rooma/n |
laul/nud | laula/n | nuia/nud | nuia/n |
kammi/nud | kammi/n | kalla/nud | kalla/n |
mängi/nud | mängi/n | matka/nud | matka/n |
lonki/nud | longi/n | vadra/nud | vatra/n |
pakki/nud | paki/n | lüka/nud | lükka/n |
võit/nud | võida/n | tüüda/nud | tüüta/n |
Meenuta
1. Milliseid vorme tuleb võrrelda tegusõna astmevahelduse määramiseks?
2. Mis küsimusele vastab nud-kesksõna?
- nügi/nud - nügi/n
- kude/nud - koe/n
- tiha/nud - tihka/n
- kadu/nud - kao/n
- tikki/nud - tiki/n
- kidu/nud - kidu/n
- luuleta/nud - luuleta/n
- nihku/nud - nihku/n
- toibu/nud - toibu/n
- laha/nud - lahka/n
- kraadi/nud - kraadi/n
- ladu/nud - lao/n
- muutunud - muutun
- põrganud - põrkan
- taandunud - taandun
- sõlminud - sõlmin
- langenud - langen
- katsunud - katsun
- kütnud - kütan
- maganud - magan
Enne otsustamist kõiki võimalusi. Ta sõbrale oma ebasobivast käitumisest. Pisike poiss nurgas. Juhataja eile tööle oma ala meistri. Ta nagu Jeeriku pasun. Ma ei oma sõpra tülitada. Üheskoos laua paika. Vanaisa parajasti põllu veerel vikatit. Olen juba kaks tundi unetult voodis . Talumaja aken ehapunas. Ta oskab jääl väga hästi uiskudega . Ahi veel tund aega, enne kui toas soe hakkab.
NB!
Tähelepanelik tuleb olla võõrsõnade astmevahelduse määramisel: vältemuutus avaldub pearõhulises silbis, kuid võõrsõnades ei ole pearõhk tihti esisilbil:
projekteerinud (III) – projekteerin (II).