Käändsõna astmevaheldus

Milline häälik laadivahelduslikus sõnas kaob?

Kuidas käändsõnas astmevaheldust ära tunda?

Paraku on nii, et ka sõnatüvi võib käänamisel või pööramisel muutuda, ning seetõttu tuleb ühest sõnast meelde jätta kaks või enamgi tüvekuju. Näiteks sõna tuba tüvi on omastavas käändes toa.

Selleks, et teada, kas sõna on astmevahelduslik või mitte, peame teadma sõna põhivorme. Põhivormides ilmnevad tüvemuutused.

Käändsõnade puhul võrdleme ainsuse nimetavat (kes? mis?), omastavat (kelle? mille?) ja osastavat (keda? mida?) käänet.

Nii nagu on igal puul tüvi, on tüvi ka igal sõnal. Tüvi on igal puul olenemata kujust või suurusest. Sedasi on ka sõnade puhul: on käänulisi, pahklikke ja sirgeid tüvesid. 
Milline võiks olla üks laadivahelduslik tüvi, kui ta oleks puu?
  • karpi
  • mullast
  • lume
  • kaar
  • lambaks
  • märga
  • turul

Laadivaheldus on kirjapildist näha

Sõnade laadivaheldust on kergem märgata kui vältevaheldust, sest sulghääliku või s kadu või asendumine on kirjapildist näha. Vältevahelduse määramisel on meile enamasti abiks ainult hääldus.

Käändsõnade laadivahelduse määramiseks tuleb võrrelda kindlaid käändevorme.

Ainsuse nimetav

Ainsuse omastav

Ainsuse osastav

leht

lehe

lehte

kinnastega


arvutiga


pliiatsid


raamatuta


käisele


rajal


Kas tegemist on laadivaheldusliku sõnaga?

kullast


kõhtu


kured


purretel


vilude


valdades


Kas tegemist on laadivaheldusliku sõnaga?

Kalurid tõmbasid  veest välja.

Sellise  kuivavad mõned jõed tilgatumaks.

Ma käin sageli oma  külas.

Iga külaline leidis endale  midagi sobivat.

Eesti  on suhteliselt väikse rahvaarvuga.

Päevitajad olid suurest kuumusest .

 mäenõlvast ei julgenud keegi alla sõita.

Metallaia  värviti mustaks.

Kui ühes võrreldavatest sõnavormidest kaob tüvest sulghäälik (k, p, t, g, b, d) või s või asendub mõne teise häälikuga, siis on sõna laadivahelduslik.

NB!

Laadivaheldus avaldub tüves. Ainsuse osastava lõpu -t või -d lisandumine ei ole laadivaheldus:

ilusa/t, maa/d, rõõmsa/t.

Laadivaheldus võib esineda ka liites:

kihelkond – kihelkonna – kihelkonda.

Mõtle

  1. Miks on laadivahelduslikke sõnu kergem ära tunda kui vältevahelduslikke?
  2. Milliste käändevormide võrdlemisel saab kindlaks teha käändsõna laadivaheldust?

Vältevahelduse määramine 

Käändsõna vältevahelduse määramiseks tuleb samuti võrrelda ainsuse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet.

Kui võrreldavates sõnavormides vaheldub II välde III vältega, on sõna vältevahelduslik.

Mõnes sõnas saab vältevahelduse kindlaks teha ka kirjapildi järgi, sest vältemuutus avaldub juba kirjapildis:

  • nööp (III) – nööbi (II);
  • kapp (III) – kapi (II).

Vältevaheldus võib esineda liites:

  • ​märkmik (III v) – märkmiku (II v) – märkmikku (III v)

Paljudes võõrsõnades muutub välde sõna lõpus:

  • ​ekskursioon (III v) – ekskursiooni (II v)

Pea meeles!

Ka laadivahelduslikes sõnades võib välde muutuda: hammas (II) – hamba (III), kuid seda ei peeta vältevahelduseks.

        • süsi
        • supp
        • mesi
        • uisk
        • konarlik
        • tark
        • klass
        • pea
        • söögilaud
        • saba
        • kull
        • pilet
        • mänd
        • rahvamaja
        • noorus
        • logu
        • tõbi
        • metskass
        • pank
        • maakond
        • kaustik

        Istusime sõpradega enne tunde   Kaubaauto peatus  ees. Meie koolis töötab kaks  Igal  on oma arusaam maailmast. Ühelgi kodanikul ei peaks olema põhjendamata  Täna tuli kooli psühholoog tundi koos  Sellest  saab laenata soodsalt filme. Korjasin peenralt viisteist  Bussipaviljonis laamendanud  pisteti pokri. Kirurg lõikas  patsiendi kõhu lõhki. Need  ajasid mul pea valutama.

        Mõtle

        1. Kuidas saab kindlaks teha sõna vältevaheldust?
        2. Mida tuleb tähele panna mik-, stik-, lik- jt astmevahelduslike liidetega sõnade käänamisel?

        Kokkuvõtteks

        1. Mis juhul võib vältevahelduse kindlaks teha sõna kirjapildi järgi?
        2. Miks on vältevahelduslikke sõnu eesti keelt võõrkeelena õppijatel raske ära tunda?