Kuidas käändsõnas astmevaheldust ära tunda?
Paraku on nii, et ka sõnatüvi võib käänamisel või pööramisel muutuda, ning seetõttu tuleb ühest sõnast meelde jätta kaks või enamgi tüvekuju. Näiteks sõna tuba tüvi on omastavas käändes toa.
Selleks, et teada, kas sõna on astmevahelduslik või mitte, peame teadma sõna põhivorme. Põhivormides ilmnevad tüvemuutused.
Käändsõnade puhul võrdleme ainsuse nimetavat (kes? mis?), omastavat (kelle? mille?) ja osastavat (keda? mida?) käänet.
- karpi
- mullast
- lume
- kaar
- lambaks
- märga
- turul
Laadivaheldus on kirjapildist näha
Sõnade laadivaheldust on kergem märgata kui vältevaheldust, sest sulghääliku või s kadu või asendumine on kirjapildist näha. Vältevahelduse määramisel on meile enamasti abiks ainult hääldus.
Käändsõnade laadivahelduse määramiseks tuleb võrrelda kindlaid käändevorme.
Ainsuse nimetav | Ainsuse omastav | Ainsuse osastav |
leht | lehe | lehte |
Kui ühes võrreldavatest sõnavormidest kaob tüvest sulghäälik (k, p, t, g, b, d) või s või asendub mõne teise häälikuga, siis on sõna laadivahelduslik.
NB!
Laadivaheldus avaldub tüves. Ainsuse osastava lõpu -t või -d lisandumine ei ole laadivaheldus:
ilusa/t, maa/d, rõõmsa/t.
Laadivaheldus võib esineda ka liites:
kihelkond – kihelkonna – kihelkonda.
Mõtle
- Miks on laadivahelduslikke sõnu kergem ära tunda kui vältevahelduslikke?
- Milliste käändevormide võrdlemisel saab kindlaks teha käändsõna laadivaheldust?
Vältevahelduse määramine
Käändsõna vältevahelduse määramiseks tuleb samuti võrrelda ainsuse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet.
Kui võrreldavates sõnavormides vaheldub II välde III vältega, on sõna vältevahelduslik.
Mõnes sõnas saab vältevahelduse kindlaks teha ka kirjapildi järgi, sest vältemuutus avaldub juba kirjapildis:
- nööp (III) – nööbi (II);
- kapp (III) – kapi (II).
Vältevaheldus võib esineda liites:
- märkmik (III v) – märkmiku (II v) – märkmikku (III v)
Paljudes võõrsõnades muutub välde sõna lõpus:
- ekskursioon (III v) – ekskursiooni (II v)
Pea meeles!
Ka laadivahelduslikes sõnades võib välde muutuda: hammas (II) – hamba (III), kuid seda ei peeta vältevahelduseks.
Mõtle
- Kuidas saab kindlaks teha sõna vältevaheldust?
- Mida tuleb tähele panna mik-, stik-, lik- jt astmevahelduslike liidetega sõnade käänamisel?
Kokkuvõtteks
- Mis juhul võib vältevahelduse kindlaks teha sõna kirjapildi järgi?
- Miks on vältevahelduslikke sõnu eesti keelt võõrkeelena õppijatel raske ära tunda?
