Kui televiisorit veel ei olnud
- Loe allolevat teksti ja mõtle, mis ajast võiks see rääkida.
- Mis on loo tegelaste arvates televisioon?
- Kelle seletus meeldib sulle kõige rohkem? Miks?
Kui veel telekat ei olnud
Kui veel telekat ei olnud, nähti ühel päeval poeseinal kuulutust. See kuulutas, et pühapäeval peetakse Saaremõisas loeng. Ja et loengu pealkiri ehk teema on „MIS ON TELEVISIOON”. Muidugi huvitas see meid kõiki. Sihukest sõna polnud me varem kuulnudki. Ja loomulikult ei olnud kellelgi aimu, mida see võiks tähendada. [---]
Kui poistega kokku saime, tuli ikka jutuks televisioon. Et mis see küll olla võiks. Sepa Kalevi meelest võis televisioon olla vaid mingi uus ja hullem aatomipomm. Joonase Miku arvates oli kahtlemata tegemist erilise tubakasordiga. Mätta Vellu ütles pika mõtlemise peale, et televisioon on muidugi uut sorti õngenöör. [---] Linnuse Ülo oli üsna kindel, et televisioon pole miskit muud kui elektrikarjus. Aga niisugune elektrikarjus, mis oskab peale lehmade valvamise neid ka õhtuti lauta ajada. Ja lüpsta. Ja piimagi ise ära juua.
Titsika Jaan kartis, et see on lihtsalt üks uus vastik õppeaine. Ja et seda tuleb juba sügisest koolis tuupima hakata. Põllu Karla lootis, et televisioon on hääletu lennuga õhulaev. Sihuke helesinine, mida õieti taevas ei märkagi. Ta koguni joonistas pulgaga teetolmu sisse, milline see võiks välja näha.
Mulle Karla õhulaev meeldis. Mõtlesin, et televisioon võiks küll sedamoodi olla. Kuid ma tegin enda meelest targa näo pähe ja olin vait. Kõigile pidi jääma mulje, et ma tean, aga ei ütle.
Henno Käo
- Kujutle, et rändad ajas 100 aastat tagasi ja pead kellelegi seletama, mis on televisioon. Kuidas seda teeksid?
Televisioon enne ja nüüd
Televisioon on infokanal, mis kasutab sõnumi edastamiseks nii pilti kui ka heli.
Eesti Televisiooni esimene saatepäev oli 19. juulil 1955. aastal ja see kestis kaks tundi ja 35 minutit. Teleriomanikke oli tollal Eestis kõigest 238 ning saated olid eetris vaid laupäeviti ja pühapäeviti. Esimest värvisaadet nägid Eesti televaatajad 1967. aastal.
Tänapäeval edastatakse saateid peaaegu ööpäev läbi ja kanaleidki on rohkem kui varem. Seetõttu võib probleeme tekitada hoopis pakutava rohkus.
„Minu ETV“
Eesti Televisoon kogus oma 55. sünnipäeva eel vaatajate mälestusi ja elamusi, mis on seotud ETV-ga. Sellest valmis sari „Minu ETV“, mis läks eetrisse 2010. a suvel.
Vaata saadet, kus oma lapsepõlve aegset televisooni meenutab lastekirjanik ja võru kultuuri edendaja Triinu Laan (Ojar) . Vasta küsimustele.
Küsimused video kohta
- Mis aastatest Triinu Laan (Ojar) räägib? Mida sellest ajast tead?
- Kuidas suhtuti tollal televisooni?
- Kas suhtumine on tänapäeval muutunud? Põhjenda.
- Mitu eestikeelset telekanalit oli tol ajal?
- Kui palju on neid nüüd?
- Millist saadet ootasid Võru memmed kõige rohkem?
- Milliseid saateid oodatakse tänapäeval?
- Kes on videos nähtud ilmateadustajad?
Teleprogrammid
Teleprogramm pannakse kokku erinevatest saadetest. Iga telekanali saatekavas on kindel koht uudistel, mis vahendavad infot toimunu kohta.
Peale uudiste on telekavas mängufilme, seriaale, mänge ja palju muid saateid, mille peamine eesmärk on pakkuda vaatajale meelelahutust.
Saatekavast leiab ka harivaid dokumentaalfilme ja saateid, mis jutustavad tõsielust ning jagavad mitmesuguseid teadmisi. Need võivad rääkida loodusest, ajaloost, kaugetest maadest, tuntud inimestest, õpetada toitu valmistama või maja remontima.
Milliseid saateid vaadata ja millal on paras aeg teler välja lülitada – need on küsimused, millega tänapäeva inimene üha sagedamini silmitsi seisab.
Ülesanne
Kui tahad teada, kui hästi tunned televisooni ja ETV ajalugu, lahenda televiisorist tuntud miljonimängul põhinev ülesanne LearningAppsis.
Küsimused ja ülesanded
66.
Vasta küsimustele.
- Mille poolest erineb tänapäeva televisioon 50 aasta tagusest televisioonist?
- Milliseid saateid televiisoris näidatakse ja mille poolest need erinevad?
- Mille poolest lastesaated muudest saadetest erinevad?
- Milliseid saateid vaatad sina? Kas need pakuvad teadmisi või meelelahutust või mõlemat?
67.
Uuri tabelist, kui palju vaatasid Eesti elanikud keskmiselt telerit aastatel 2010, 2014, 2018 ja 2022, ning vasta küsimustele.
Kuu, aasta | Teleri vaatamisele kulunud aeg päevas |
mai, 2010 | 4 tundi 13 minutit |
mai, 2014 | 4 tundi 19 minutit |
mai, 2018 | 4 tundi 9 minutit |
mai, 2022 | 4 tundi 3 minutit |
Kantar Emori andmed
- Millist erinevust märkad teleri vaatamises aastate lõikes?
- Millega seda põhjendada?
- Kas sina kulutad teleri vaatamisele Eesti keskmisest rohkem või vähem aega?
- Millist meediakanalit jälgid sina kõige rohkem?
- a. Kui televiisorit poleks, loeksin rohkem raamatuid.
- b. Televiisori vaatamine laiendab silmaringi.
- c. Telesaated kasvatavad lapsi sama hästi kui lastevanemad.
- d. Väikesed lapsed peaksid saama ise otsustada, mida nad telerist vaatavad.
