Pöörame tegusõna

Sama kirjapilt, erinev tähendus ja muutmisviis

  • Millisest telesaatest võiksid olla pärit need laused?

Puu, mida ma kastan, on tilluke kastan.
Toon kohe seeliku, mille toon peaks teile suurepäraselt sobima.
Kas teie alluvad on rahul ja alluvad uutele reeglitele hästi.
Kuna terve päev kallas vihma, jäi Emajõe parem kallas vee alla.​​​

  • Võrdle rohelises ja sinises kirjas sõnu. Mis on neis sarnast, mis erinevat?
  • Mis küsimusele vastavad rohelises kirjas sõnad ja mida need väljendavad?

Tegusõna

Tegusõnad väljendavad tegevust ja olukorras olemist ning vastavad küsimustele mida tegema? mida teha? mida teen? mida tegi? jne.

Tegusõna saab muuta ehk pöörata, mistõttu nimetatakse tegusõna ka pöördsõnaks. Tegusõna saab pöörata

  • 1., 2. ja 3. pöördes: kastan, kastad, kastab;
  • ainsuses ja mitmuses: kastan, kastame;
  • olevikus ja minevikus: kastad, kastsid;
  • jaatavas ja eitavas kõnes: kastab, ei kasta.

NB! Ära aja segi tegusõnu ja tegijat või tegevust väljendavaid nimisõnu!

Tegusõna

Nimisõna

sosistama (mida tegema?)

sosistaja (kes?)
sosistamine (mis?)​

Ülesanne

Jaatav ja eitav kõne

Jaatav kõne väljendab seda, et tegevus toimub, eitav kõne näitab, et tegevust ei toimu.

AINSUS

JAATAV KÕNE

EITAV KÕNE

1. pööre

mina vaata/n

ei vaata

2. pööre

sina vaata/d

ei vaata

3. pööre

tema vaata/b

ei vaata

MITMUS

JAATAV KÕNE

EITAV KÕNE

1. pööre

meie vaata/me

ei vaata

2. pööre

teie vaata/te

ei vaata

3. pööre

nemad vaata/vad

ei vaata

NB! Sõnade ei ole ja ei olnud asemel võib kasutada ka pole, polnud.

ei ole vaadanud = pole vaadanud
ei olnud vaadanud = polnud vaadanud

Kui tahad kasutada automaatkontrolli, moodusta eitavas kõnes pikem vorm.

Pööre

Jaatav kõne

Eitav kõne

a 1. p

a 2. p

a 3. p

m 1. p

m 2. p

m 3. p

Millist erinevust märkad, kui võrdled pöördelõppe eespool oleva tabeliga?

eksisteerima, ​juhtuma, ​istuma, ​seisma, asuma, ​paiknema, ​viibima

Õpilased (on)    klassis oma kohal.

​Jaapan (on)  kaugel.

​Telemaja (on)  raadiomajaga kõrvuti.

​Me (oleme)   praegu kodust kaugel.

​Elav laps (ei ole)   minutitki paigal.

​Juku jaoks justkui reegleid (ei olnudki) .

​Liiklusõnnetusi (on)  viimasel ajal üsna sageli.

ÕS-i ja Sõnaveebi kasutamine

Pöördsõna õigekeelsust saab kontrollida ÕS-ist või Sõnaveebist. ÕS-is on pöördsõna esitatud algvormis ehk ma-tegevusnimes (vastab küsimusele mida tegema?). Lisaks algvormile on ÕS-is sageli antud da-tegevusnimi (mida teha?) ja oleviku ainsuse 1. pööre (mida teen?). 

Pöördsõna vormide leidmine sõnastikest

Sõnaveeb pakub üldjuhul ise märksõna algvormi, isegi kui sisestada otsingusse esialgu mõnes teises vormis sõna. Muuttüübi ja kõik tegusõna pöördvormid leiab lahtrist  „Sõnavormid“.

Pöördsõna vormid

ma-tegevusnimi

da-tegevusnimi
​(mida teha?)

Ainsuse 1. pööre
(mida teen?)​

töötlema

puistama

saastama

(alla) laadima

töötama

käskima

süüvima

pöörlema

vaidlema

Millisest sõnast võib moodustada kaks da-tegevusnime vormi? 

Küsimused ja ülesanded

  1.  käänatakse, pöördsõnu .
  2.  ja mitmuses on mõlemas kolm .
  3.  1. pöörde lõpp on -n, 1. pöörde lõpp on -me.
  4.  väljendab toimuvat tegevust; kui tegevus ei toimu, kasutatakse .
  5.  ehk ma-tegevusnimi vastab küsimusele  .
  • Kuidas vastaksid tekstis esitatud küsimustele?
  • Sõnastage koos pinginaabriga veel üks küsimus, mis võiks noorel jalgratturil või rulatajal liikluse kohta tekkida.
  • Lugege oma küsimused klassis ette ja püüdke neile koos vastata.
Jaatavad laused
Eitavad laused
Priit Pärna karikatuur
  • Mida tähendab sõna perspektiiv?
  • Kuidas saad aru kaabuga mehe jutust? Kas tema sõnad võiksid mingil viisil seostuda ka televisooniga?
  • Millises olukorras öeldakse
    • ​kõik teed viivad Rooma;
    • ​nagu elevant portselanipoes?