Elektritakistus. Elektritakistuse ühik

Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist kristallivõre ioonidevahelises ruumis. Kristallivõre ioonid on pidevas liikumises, nad võnguvad korrapäratult oma tasakaaluasendi ümber. Võnkuvad ioonid segavad vabade elektronide suunatud liikumist. Igal ajahetkel põrkub mingi hulk vabu elektrone kristallivõre ioonidega. Põrkel läheb osa vaba elektroni energiast üle ioonile ja elektroni liikumine aeglustub. Seega, metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust.

Juhi elektritakistuse saab avaldada Ohmi seadusest kujul

$\[ R=\frac{U}{I} \]$.

Antud juhi korral on pinge ja voolutugevuse jagatis jääv ehk muutumatu. Esitatud seos ei kirjelda füüsikaliste suuruste vahelist sõltuvust, sest juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevusest juhis.

Takistuse ühik on võrdne pingeühiku ja voolutugevuse ühiku jagatisega.

$\[ \text{1}\text{takistuse}\text{ühik}=\frac{\text{1}\text{pingeühik}}{\text{1}\text{voolutugevuse}\text{ühik}} \]$

Elektritakistuse ühikuks on 1 oom, ühiku tähiseks on 1 Ω. Elektritakistuse ühiku tähisena kasutatakse kreeka tähestiku suurt tähte oomega – Ω. Ühiku nimetus on tuletatud Saksa füüsiku Georg Simon Ohmi nimest. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper.

$\[ 1\text{ oom}=\frac{\text{1 volt}}{\text{1 amper}}\text{ehk}\text{1}\text{\hspace{0.17em}Ω\hspace{0.17em}}=\frac{\text{1}\text{V}}{\text{1}\text{A}}=1\frac{\text{V}}{\text{A}} \]$

Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel meetodil. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Takistus arvutatakse mõõtmis­tulemustest, jagades pinge väärtuse voolutugevuse väärtusega.

Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. Oommeeter kujutab endast ampermeetrit, mis on varustatud vooluallikaga. Kui ühendada juht oommeetriga, tekib juhis elektrivool, mille tugevus sõltub juhi takistusest. Oommeetriga mõõdetaksegi tegelikult voolutugevust, mis tekib juhis selle otstele rakendatud teatud pinge korral. Kuna pinge on teada, kantakse mõõteriista skaalale voolutugevuse ühikute asemel takistuseühikud. Oommeetriga saab aga mõõta ainult sellise juhi takistust, mis on vooluringist eraldatud. Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmiste ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada.