Harjutus 42
Arutage klassis, kust saab vajalikku teavet järgmistes olukordades.
- Sa ei tea, kuidas kirjutada mingit sõna.
- Sa ei tea, mis kell läheb pühapäeval buss Tallinnast Kärdlasse.
- Sa ei tea mõne sõna tähendust.
- Sa ei taha oma kirjandis sõnu korrata ja otsid sama tähendusega sõnu.
- Sa pead tegema lühireferaadi ühest eesti kirjaniku kohta.
- Sa ei tea, mis riigid kuuluvad Euroopa Liitu.
Kui sa ei tea, kuidas kirjutada mõnda sõna või mis on mõne sõna tähendus, siis võid kasutada õigekeelsussõnaraamatut.
Näiteks sõna aabits käänatakse 2. tüüpsõna järgi: 2. õpik, õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse ja õpikuisse.
Vähem tuntud sõna tähendust on õigekeelsussõnaraamatus seletatud, kuid tuttavaid sõnu mitte.
Kui sul ei ole kodus õigekeelsussõnaraamatut, siis saad kontrollida sõnade õigekirja ja tähendust veebi-ÕS-ist (www.eki/dict/qs/) või e-keelenõust (kn.eki.ee).
Veebisõnastikus näitab plussmärk, et sõnad tuleb kokku kirjutada.
Pea meeles, et liitega sõnad on antud sageli eraldi märksõnana, kuid liitsõnu tuleb tavaliselt otsida kas põhisõna või täiendsõna järgi.
Harjutus 43
Loe raamatu „Õpilase ÕS” tutvustust ja vasta teksti järel olevatele küsimustele.
Põhikooli õigekeelsussõnaraamat, milles on 22 000 eesti kirjakeele sõna, kohanime ja lühendit.
Põhisõnavara normid: sõnade õigekiri, õigehääldus, käänded, pöörded ja võrdlusastmed, liitmine ja tuletamine, tähendused.
Lihtsa ülesehituse tõttu sobib sõnaraamat igale õppurile alates sellest, kes on alles lugema ja kirjutama õppinud, ning lõpetades sellega, kes on põhikooli tarkusi selgeks saamas. „Õpilase ÕSi” põhjal saab õpetada, mida tähendab sõnaraamat, kuidas sealt sõnu üles leida ja nende kohta tarvilikku teada saada. Ühiskonna üldist keelekasutuse taset arvestades poleks paha, kui „Õpilase ÕSist” värskendaksid oma keeletarkust ka sekretärid, reklaamikirjutajad, ajakirjanikud, poliitikud või teised lihtsama sõnaraamatu vajajad.
Sõnaraamatu on koostanud Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad.
(Keelevara, www.keelevara.ee/teosed/qpilase_qs/)- Kellele on mõeldud „Õpilase ÕS“? –
- Kui palju sõnu, kohanimesid ja lühendeid on „Õpilase ÕSis“? –
- Missuguste keelereeglitega saab „Õpilase ÕSis“ tutvuda? –
- Kes peale õpilaste võiks veel „Õpilase ÕSi“ kasutada? –
- Kas teie koolis on „Õpilase ÕSid“ olemas? Kui jah, siis tutvuge „Õpilase ÕSiga“ ja võrrelge seda õigekeelsussõnaraamatuga: mis on sarnane ja mis on erinev? –
Harjutus 44
Loe artikkel läbi ja täida selle lõpus olevad ülesanded.
Kõnevõimetu mees teeb iganädalast raadiosaadet
Rein SikkMeelis Luks annab eetrisse raadiosaateid, mis on valminud varvaste abiga. Kui teatasin kolleegidele, et mees, kes ei saa terviserikke tõttu sõnagi rääkida, teeb raadiosaateid, ei uskunud keegi. Kui lisasin, et saated on koostatud varvaste abiga, vaadati imeliku pilguga.
Õigustatult. Ma ise ka ei usuks, kui poleks saateid kuulnud ja saadete tegemise üksikasju Meelise kodus Kaiu kandis Tolla külas pealt näinud. Meelis elab seal koos ema Aime ja isa Jaanusega. Õues seisab buss, millesse mahub ka ratastool, ukseni viib toolisõiduks sobilik kaldtee.
Niisiis Meelis Luks, tuttavatele Mella. Eelkõige on ta tuntud kui varvastega maalija. Nimelt ei kuula ta käed sõna ja kogu elukorraldus käib varvaste abiga. Ka maalimine ja arvutis suhtlemine, ratastooli juhtimisest rääkimata.
Ühel päeval aga võttis Mellaga ühendust Inglismaal tegutsev Rein Kübarsepp, kes andis veebiraadiole nimega Muusikamoos sõnalist sisu. Kübarsepp tegi ettepaneku hakata… raadios oma saadet tegema. Mella jäi nõusse. Miks?
Vastan Mella oma sõnadega, mis pole aga mitte räägitud, vaid varbaga arvutisse toksitud ja seejärel meiliga mulle läkitatud: „Ega see „jah” kergelt tulnud. Suur üllatus oli lugeda, et sellist asja pakutakse. Ma ei tahtnud keelduda sellisest huvitavast väljakutsest.
Millegipärast ma teadsin, et saan hakkama. Mulle meeldivad huvitavad asjad, meeldib oma elu kirevaks muuta. Sellega kaasneb muidugi palju tööd, aga see teebki elu huvitavaks.
Ja võtsin selle vaeva just sellepärast ette, et näidata, et ka kõnevõimetuna saab inimene kõnelda ja oma mõtteid avaldada. Olla teiste rääkijatega võrdväärne…”
Aga kuidas siis kõnevõimetu Mella tekst kõneks muutub? Selles on abiks Eestis Eesti Keele Instituudis välja töötatud kõnesünteesi arvutiprogramm. Mella sisestab teksti arvutis spetsiaalsesse kastikesse ja annab masinale korralduse rääkida. Ja arvuti räägibki inimkeeles. Tõesti, keel on veel natukene puine, vahel on rõhud paigast ära. Aga fakt, et arvutitekst saab hääle, kaalub kõik üles. Külas olles nii suhtlesimegi.
(Eesti Päevaleht 8.05.2012, www.epl.ee)- Mille poolest Meelis teistest inimestest erineb? Leia tekstist vähemalt kolm fakti. –
- Mille poolest Meelist peamiselt tuntakse? –
- Miks ta võttis vastu pakkumise hakata tegema raadiosaadet? –
- Kuidas Meelis teiste inimestega suhtleb? –
- Tekstis on mõned sõnad tumedalt trükitud. Vaata õigekeelsussõnaraamatust, mida need sõnad tähendavad.
- Arutlege klassis, missuguseid võimalusi annab arvuti kasutamine puuetega inimestele ja missuguseid riske see kaasa toob.
KORDAME!
- Mille jaoks kasutatakse õigekeelsussõnaraamatut?
- Missugust infot on võimalik ühest õigekeelsussõnaraamatu sõnaartiklist saada?
WIMBERGI WEERG
REEGLID ON KAVALAD ASJAD. Kui neist kinni pidada, võib olla peaaegu kindel, et keegi ei pahanda ja asjad saavad aetud kõigile vastuvõetaval viisil. Näiteks liiklusreeglid. Punane tuli tähendab, et tuleb oodata, ja roheline tähendab, et võib liikuda. Kui vastupidi teha, siis on tulemuseks pahandused ja õnnetused. Ei soovita kellelgi liiklusreegleid rikkuda!
On olemas ka käitumisreeglid, tuntud veel viisakusreeglite nime all. Need, erinevalt liiklusreeglitest, ei ole seadusena kirja pandud, kuid kehtivad kirjutamata seadusena. Kingituse peale öeldakse aitäh, teise isiku jala peale astudes palutakse vabandust ja aevastades ei tatistata enda ees viibijat täis. Kui käitumisreegleid rikkuda, siis on üsna kindlalt tagajärjeks see, et järgmisel korral rikkujat enam sellesse seltskonda ei kutsuta ja teda hakatakse ebameeldivaks pidama. Kes meist tahaks tunduda teistele ebameeldiv?
Keele kasutamist reguleerivad keelereeglid. Kui tahan rääkida endast, siis käib tegusõna tüve lõppu -n: ma tahan. Sõna ja ette koma ei panda, välja arvatud teatud lausetüübis, ja see siin ongi selline lause. Keelereeglite tuupimine võib tunduda tüütu: igaüks nagu oskaks ise, loomulikust intelligentsist oma emakeelt rääkida. Aga on vaja tuupida. Neid reegleid lihtsalt on nii palju. Kui räägime keelt, kuidas juhtub, võib mõne koha peal tobe äpardus juhtuda. Inimene, kes ei tunne keelereegleid, jätab endast rumala, harimatu või imeliku mulje. Tean täiskasvanud inimesi, kes ütlevad raamatukaane kohta „kaan“, mitte „kaas“. Piinlik nagu parandada ka!
Ega üks inimene saagi keelt täiuslikult rääkida. Ma ise olin juba suur mees, kui sain aru, et „õigesti“ ei ole sama mis „õieti“, neil on oluline vahe.
Nüüd jõuan jutuga sinna, kus selgub, miks reeglid on kavalad. Esiteks – need muutuvad pidevalt! Vahel muudetakse liiklusreegleid. Enne ei võinud, nüüd võib! Või vastupidi. Muutuvad ka käitumisreeglid. Sada aastat tagasi suudles viisakas härra kohtumisel daami kätt, aga kes see enam nii teeb! Muutuvad ka õigekirjareeglid. Kakssada aastat tagasi kirjutati „rõmustas“ ja „wagga“, meie kirjutame „rõõmustas“ ja „vaga“. Kogu aeg tuleb jooksvalt reeglitega kursis olla.
Teiseks – vahel tuleb ette olukordi, kus reegli järgi ei saa või ei ole mõistlik toimida. Oletame, et tahad vajutada valgusfoori rohelise tule nuppu, aga selgub, et nupp on kinni jäätunud ega liigu. Punane tuli põleb sulle endiselt, autod sõidavad viuh ja viuh. Mida sa siis teed? Nüüd pead oma peaga mõtlema. Siirdudes viisakusreeglite juurde: on kena vastata teise inimese terele. Aga kui sind teretab võõras, ebameeldiv, ohtlikuna tunduv isik? Pigem mitte sellist vastu teretada, kas pole nii?
Keelt kasutades võib ette tulla olukordi, kus reegli järgimine annaks tulemuseks kuiva ja igava, isikupäratu keele. Aga ennekõike võiks iga inimese keelekasutus olla rikas ja temanäoline. Liiklusreeglitest möödahiilimine on riskantne ja võib lõppeda väga halvasti. Keelereeglitest võib aga mõnikord mööda hiilida küll, seda juhul kui reeglid enne selged ja kui tulemuseks on ilusam, vabam, ilmekam, loomulikum keel.
