Sõnad on keele tähtsaimad üksused. Nad tähendavad midagi ja neist saab moodustada sõnaühendeid, lauseid, tekstilõike ja pikemaid terviktekste.
Sõnadel on erisugused ülesanded. Osa nimetab asju, osa kujutab omadusi, osa tähistab tegevusi. Mõni sõna käitub teiste asendajana, mõni seob mõisteid. Keeleõpetuses liigitatakse sõnu nende muutumise ja tähenduse järgi.
SÕNALIIGID
Muutmisviisi järgi | Tähenduse järgi | Näide |
Käändsõnad | 1) nimisõnad | koer, tuul, pilt |
Pöördsõnad | tegusõnad | hüppama, jooksma, kuduma, õppima, leppima |
Muutumatud sõnad | 1) määrsõnad | kaua, hiljuti, kahekesi |
Arutage klassis,
- mida väljendavad eri liiki sõnad;
- missugustele küsimustele vastavad käändsõnad, missugustele pöördsõnad;
- missugustes tekstides on rohkem omadussõnu, missugustes tegusõnu.
Igas tekstis on enamasti esindatud kõik sõnaliigid.
Harjutus 8
Vaskkatel jõesügavuses
Eesti rahvajutt
Jädivere endise postimaja juures on suur vaskkatel jões. Ei noh , päris tõesti ikka!
Kui keegi seda kätte tahab saada , peab võtma kolm toorest köit ja kaks musta härga, viskama nad jõkke ning ootama, kuni härjad katla välja veavad.
Kord katsunud keegi . Juba tulnudki katel nähtavale. Seal kuuldud mingit häält , mis käskinud poole vaestele anda, kuid tõstja vastanud: „Kust ma saa kedagi anda .”
Nii katkenud kohe köied ning katel langenud tagasi jõkke. Päris tõesti kohe! Ase praegugi veel näha, seda ei saa ju keegi ometi salata . Ja kui lähed sinna kohta jõkke ujuma, kus katel on, siis upud kohe, sest seal on nii sügav .
Rahvajutt – pärimuslik jutt, mis on levinud rahvasuus. Rahvajutud on sadu aastaid vanad, nad on levinud suuliselt põlvest põlve. Kirja hakati neid panema 19. sajandil. Vanasti jutustati rahvajutte puhkehetkedel ja tööpausidel: karjas, õitsitule ümber, veskil järge oodates. Peamine tubane jutuaeg oli videvik.
- Uuri, missugused on rahvajutu liigid.
Harjutus 9
Moodusta skeemile vastavad laused: K – käändsõna, P – pöördsõna, M – muutumatu sõna.
Näidis. Rahvajutt (K) pajatab (P) suurest (K) vaskkatlast (K).
K + P + K + K.
K + K + P + K + K.
K + M + P + K + K.
K + P + K + M + K + P + K.
M + P + K + M + K + K.
K + K + P + K + M.
Mõnikord võib sõna kuuluda kahte sõnaliiki, näiteks sõna haige võib olla nii omadussõna (haige laps) kui ka nimisõna (haige lamas voodis).
Harjutus 10
Marili kammis juukseid. Vanaema vanas kammis on piisid õige hõredalt. „Ajad on muutunud,” ohkas vanaema. Kas sa ajad ikka veel kaksikud segamini? Kae , missugune ilus kleit! Mardi vanaemal oli kae ja ta pidi operatsioonile minema. Mis sa teed ? Keedan teed . See viis haaras mind. Viis poissi küpsetasid kooki. Ema viis hälli heinamaale. Üks loll jõuab rohkem küsida, kui seitse tarka vastata. „Mihkel on ikka loll poiss, kui ta niimoodi rumalusi teeb,” mõtiskles Martin. Seal ei ole seal küll hea olla. Igale halvale teole järgneb karistus. Sipelgas vaatas teole järele.
Harjutus 11
Kirjuta kolmekesi-reas-tüüpi luuletus. Leppige klassis kokku, mis teemal te luuletuse kirjutate. Igas luulereas peab kindlasti olema kolm sõna: omadussõna, nimisõna ja tegusõna. Kui soovid, siis võid veel sõnu lisada.
Näidis.
Mets
Puhtas metsas mängiti,
maitsvaid marju korjati.
Värsket õhku hingati,
armsaid loomi vaadeldi.
Harjutus 12
Kuidas liigitaksid inimesi? Määra liigitusalus (iga, amet, välimus, sugulus jne) ja nimeta nii palju liike, kui oskad.
Ühe sõnaliigi sõnadest saab moodustada ka teistesse sõnaliikidesse kuuluvaid sõnu, nt ilu (nimisõna), ilustama (tegusõna), ilus (omadussõna), ilusti (määrsõna).
Harjutus 13
Moodusta nendest sõnadest nii palju uusi sõnu, kui oskad. Mis liiki sõnad moodustasid?
Näidis. elu (N) – eluline (O), elulisus (N), elukas (N), elustama (T), elund (N), elunema (T), elutu (O)
õnn, halb, hea, aeg, laps, loom, kala, raha, suur, pikk, auto, lai, muna
KORDAME
1. | Missugustesse liikidesse saab sõnu jaotada? |
2. | Mis ülesanded on nimisõnal, omadussõnal, arvsõnal, tegusõnal? |
3. | Mille poolest erinevad muutumatud sõnad käändsõnadest ja pöördsõnadest? |
