Harjutus 177
Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis lauses kuuluvad käändsõna juurde, nt maja ees, pärast lõunat, linna kohal. Sageli annavad nad sõnale samasuguse tähenduse nagu käändelõpud, võrdle: laua peal – laual, maja sees – majas. Seetõttu on soovitatav eelistada käändevormi, mis on lühem ja otstarbekam.
Kaassõnade tähendus selgub sageli alles kontekstis, võrdle: Lõin pea vastu riiulit ära. – Me olime kontrolltöö vastu. – Vastu tuult oli raske sõita.
Kaassõnad väljendavad mitmesuguseid suhteid: kohasuhteid, nt Võtsin laua alt palli; ajasuhteid, nt Vaatasime öö läbi filmi; põhjust, nt Selle tühise asja pärast ei tasu ometi riidu minna; viisi ja seisundit, nt Kadri seisis õhukese kleidi väel trepil ja ootas ema; vahendit, nt Loen sõnaraamatu abil ka saksa keelt; suhtumist, nt Pille meelest ei tasu trennile aega raisata; hulka ja määra, nt Professori toas oli virnade viisi igasuguseid pabereid.
Harjutus 178
Selgita, missugune tähenduslik erinevus on järgmistel lausetel.
1. Vihmauss roomas mullas. Vihmauss roomas mulla sees.
2. Martin kaebas Mallele. Martin kaebas Malle peale.
3. Kadi tuli maale tagasi. Kadi tuli maa peale tagasi.
Kaassõnad võivad paikneda nii käändsõna ees kui ka järel. Käändsõna ees olevaid sõnu nimetatakse eessõnadeks, selle järel olevaid sõnu aga tagasõnadeks, nt enne sööki, keset ööd, sealpool maja on eessõnad; voodi all, sõbra heaks, reeglite järgi on aga tagasõnad. Osa kaassõnu võivad olla kord sõna ees, kord järel, võrdle: alla tunni, kapi alla; ümber maja, maja ümber.
- Mõtle, kas eesti keeles on rohkem eessõnu või tagasõnu. Too mõlema asendi kohta kaks näidet.
Harjutus 179
Moodusta lauseid, kus sõnad pärast, koos, mööda, peale, vastu, üle oleksid kord ees-, kord tagasõnad.
Näidis. Niiskus tungib läbi riiete. Krista ema istub päev läbi kodus.
Määrsõnad ja kaassõnad võivad olla ühed ja samad sõnad, nt vastu tuult (kaassõna), tuli vastu (määrsõna). Tuleb meeles pidada, et määrsõna võib lauses olla iseseisev või kuuluda tegusõna juurde, kaassõna kuulub aga alati käändsõna juurde.
Harjutus 180
läks mööda , kõndis mööda teed, reis ümber maailma, ajas vaasi ümber , saabus vastu hommikut, võttis õpilase vastu , hõljus linna kohal , jõudis kohale , vahele segama, tüdrukute vahel , komistas kivi otsa , sai otsa , tõmbavad ligi , surus maad ligi , vastasime järele , tule minu järel , reeglite järgi , ukse kõrvale , ära kaldu kõrvale , laskis alla , laua alla , ukse ette , ette lugema
Harjutus 181
Arutlege, kumb kaassõna sobib lausesse. Mõnel juhul sobivad sisu poolest mõlemad sõnad, kuid üks neist on kas stiili või kasutusvaldkonna poolest kohatu.
Salme jooksis mulle (järele/järgi) ja kallistas kõvasti. Ta läks solvunult kolde (äärde/kõrvale), aga ema pajatas edasi: „Mina arvasin, et sa tood Hiie meie (manu/juurde) ja võtad naiseks. Tambet muidugi läks selle jutu (peale/pärast) näost siniseks, aga mina teda ei kartnud. Mis elu see on, kui kogu aeg mõrtsukad (ümber/mööda) maja luuravad.”
Ma panin laua (alla/peale) ühe pealuupeekri ja nihutasin selle ema (juurde/ette). Ema suudles peekrit, surus selle endale (keset/vastu) põske ja hakkas vaikselt nutma. Pisarad tilkusid sinna (alla/sisse).
(Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu”)
KORDAME
|
1. |
Mille poolest erinevad kaassõnad määrsõnadest? |
|
2. |
Missuguseid suhteid saab kaassõnaga väljendada? |
|
3. |
Kuidas saab kaassõnu rühmadeks jagada? |
