Mingit teksti kirjutama asudes tuleb arvestada tekstiliigiga. Kirjandis kasutatakse korrektset kirjakeelt. Kui aga näiteks sõbrale kirja kirjutada, siis on keelekasutus märksa vabam. Ka ilukirjanduslikus teoses käiakse keelega vabamalt ringi, enamasti on see lausa taotluslik.
Enne kirjutamist tuleb otsustada, missugust stiili kasutada. Hea stiil on selline, mis arvestab kirjatöö eesmärki.
Kuidas kirjutada heas stiilis?
- Väldi sõnakordusi. Seda aitavad teha sünonüümid, asesõnad ja lause ümbersõnastamine.
- Kasuta sõnu õiges tähenduses. Kõige enam aetakse segi sarnase kirjapildiga, kuid erineva tähendusega sõnu, nt järgi ja järel, vahel ja vahest. Ka sünonüüme kasutades tuleb teada nende sõnade täpset tähendust, nt sünonüümidel jõmpsikas ja noorhärra on hoopis erinev stiilivarjund. Õigekeelsussõnaraamatust on kasu ka siis, kui sa ei tea, missugune stiilivärving on sõnal.
- Ära korda mõtteid ega liialda sõnadega. Teksti pikendamiseks ei ole mõtet ühe sisuga lauset kolmel moel kirjutada.
- Väldi liiga pikki lauseid, mille algne mõte võib ära kaduda.
- Jälgi, et su tekst oleks selge ja ladus. Vahel jääb mõni oluline sõna vahele ja lause ei anna edasi enam seda mõtet, mida kirjutaja tahtis. Sama oluline on jälgida, et sõnade järjekord oleks õige.
Sõnaraamatust võid leida järgmisi lühendeid, mis märgivad sõna stiilivärvingut:
ARGI – argikeelne
HALV – halvustav
HARV – harva esinev
HELLITL – hellitlev
LASTEK – laste- või hoidjakeelne
LUUL – luulekeelne
VMO – vanamoeline
VULG – vulgaarne
- Arutage klassis, millal ja kus tuleb nende stiilimärgenditega arvestada, missuguse stiilimärgendiga sõnu ei ole soovitatav kasutada ametlikus tekstis.
Harjutus 190
Tihti kasutatakse kõnekeeles rõhutamiseks sõna, mis on omadussõnaga sisu poolest vastuolus. Otsusta, missugused sõnad ei sobi kirjalikku teksti, ja tee korralikud kirjakeelsed laused.
See tüdruk on kole ilus.
Keila-Joal on suurvee ajal õudselt kena vahutavat vetevoogu vaadata.
Klassiõhtu oli sel korral kuradima vahva.
Tüdrukud olid klassi kaunistamiseks korjanud jube ilusaid lilli.
Treener jutustas meile pagana huvitava loo oma lapsepõlvest.
Minu vanaema on hirmus hea inimene.
Klassidevahelised jalgpallivõistlused olid hiigla põnevad.
Need kohutavalt head pildid tuleb tingimata kodukale üles panna.
Harjutus 191
Võrdle järgmiste katkendite sõnavara ja stiili. Mis liiki tekstidega on tegemist? Mille poolest need tekstid üksteisest erinevad?
toonekurg Nimetus toonekurg pärineb must-toonekurelt Ciconia nigra ning vihjab linnu seosele surmariigiga. Must-toonekure kui varjulise eluviisiga ning Eestis 20. sajandil loodusharulduseks jäänud linnuliigi kohta eraldi uskumusi ei ole teada. Sama nimetus (Lääne-Eestis ka toonakurg, Kagu-Eestis toonikurg) on kasutusele võetud samuti valge-toonekure Ciconia ciconia kohta, kes levis Eestisse 18. sajandil ning on siin oma leviku põhjapiiril. Siit tuleneb rahvapärane võõrale päritolule vihjav nimetus Saksamaa kurg. Valge-toonekurge on mõnel pool nimetatud ka pühaks linnuks (Jämaja, Helme), kellele ei tohi kurja teha, kel on inimese mõistus, aga linnu nägu (Rõuge), kes seisab ülemise ilmaga ühenduses (Helme). Lutsimaalt pärit seletusmuistendis on toonekurg saanud inimesest.
(Mall Hiiemäe „Nelikümmend lindu eesti rahvausundis”, haldjas.folklore.ee)3. oktoobril leidis Leie Põhikoolis aset õpetajate päev, mida on juba aastaid traditsiooniliselt üheksandikud korraldanud.
Halvasti ettevalmistatud päevaplaan ei kukkunudki nii kehvasti välja, kui ehk õpetajad ennustasid. Koolipersonal pidi märkima, et laisk ja passiivne üheksas klass on suurepäraselt hakkama saanud peaaegu täiusliku koolipäevaga, ning välja andma vaid mõned noomitused. Ent korrarikkujatel ei läinud koolipäev sugugi nii meeldivalt. Huligaanidele leidis majandusalajuhataja tööd lehtede riisumise näol ja koolimaja ümbrus sai hulga puhtamaks.
Päeva lõpus, kui võim oli õpetajatele tagasi antud, peeti maha tõsine saalihokilahing, millest võitjatena väljusid üheksandikud. Kumb neist on tegelikult võimsam? Kas õpetaja või õpilane? Vähemalt sõnaõiguse poolest saab õpetaja endale küll rohkem lubada, seda teavad üheksandikud nüüd isegi!
(Janika Vaht (9. kl) „Õpetajate päev”, www.leie.vil.ee)Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. „Ooda ooda,” itlend üks mees teiste seast, „ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte.” Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ning mees jäänd maa ning taeva vahele piigistusse. Küll ta üüdand ning teind äält, aga kedagid pole seda kuuland. Õnneks joudand külamees veel õigel ajal abi. Kas mees edespidi veel tuult pöörma läks, on teedmata.
(Eesti rahvajutt saarte murdes, www.miksike.ee)Lisan gaasi. Kas jõuan? No peaks ikka jõudma küll. Vahetan kiiresti rida. Fooris hakkab roheline vilkuma. Noh, semud, anname nüüd talda. Vahetan veel kord rida. Noh, gaasi, gaasi, mees. Mingi taksojobu venib ekstra aeglaselt. Ei no muidugi.
Ja lasebki rohelise käest. Seisan selle piduri taga, trummeldan räpirütmis roolirattale. Le-gen-daarne, le-le-gendaar-ne. Vahin tuimalt foori. Kohe peaks süttima roheline. Vajutan gaasi. Mida? Ei no see mees magab, konkreetselt. Roheline on juba tükk aega peal. Lõpuks leiab oma käigukangi üles. No on tigu, ma ütlen. Rida ka vahetada ei saa – kõrval käib ilgelt tihe sebimine. No ja see venib täpselt minu ees. Gaasipedaal on paremalt esimene, mees.
(Armin Kõomägi „Amatöör”)- Lugege üheskoos harjutuse murdeteksti. Kirjutage sellest välja murdelised sõnad ja lisage kirjakeelsed vasted.
- Missugused on Eesti peamised murdealad? Missugusel murdealal elad sina? Uuri, missugused sõnad või keelenähtused on sellele murdele omased.
Harjutus 192
Otsi õigekeelsussõnaraamatust, mida tähendavad järgmised tegusõnad. Missuguse stiilimärgendiga on need tähistatud? Koosta igaühega oma näitelause.
häiritsema, lällama, amüseerima, särelema, kituma, angažeerima, elutama, kuraasitama, jahmerdama, aimlema, hepitama, vehkat tegema, jõutama, nämmima, asunema, laaberdama, avitama, kaavitama, apama, patseerima, härmistama, tudima, urblema, alt minema, õilmitsema, ampsama, keelma, larama, aeglema, haljuma, jubetsema, fabritseerima, kärvama, hoidlema, ruulima
- Arutage klassis, mis olukorras sobib neid sõnu kasutada.
- Vali harjutusest ühe stiilimärgendiga sõnad ja kirjuta nendega jutuke. Otsi lisaks sama stiilimärgendiga sõnu.
Harjutus 193
Paranda järgmiste lausete sõnastust. Väldi sõnakordusi ja kahemõttelisust ning sisulist kohatust.
- Õpetaja õpetas lastele uut õppetükki.
- Kalamees kalastas kalarikkal jõel.
- Noor laps käitus lapsikult.
- Klassikaaslase vaheleastumine kutsus korrarikkuja korrale.
- Hommikusöögi söömine hommikul on kasulik.
- Tänu tulekahjule läks kõik viltu.
- Uued plaanid on paika pandud.
- Direktor võeti kohalt maha.
- Tallinnas kallineb hüppeliselt parkimine.
- Patsient paranes ravist hoolimata.
- See töö tuleb nüüd küll ümber vaadata!
- Pärast võistlust kinnitas sportlane, et oli end tõepoolest kogu 1500 m jooksu jooksul väga halvasti tundnud.
Harjutus 194
Missugust sõnavara võib kasutada järgmistes tekstides?
- Kirjand eesti keele tunnis
- Kiri vanaemale
- Seletus koolidirektorile
- Artikkel kooliajalehte
- Teade suhtlusportaalis
- Lühijutt noorteajakirja
- Avaldus politseile
- E-kiri sõbrale
KORDAME
|
1. |
Millega tuleb arvestada, kui tahad kirjutada heas stiilis teksti? |
|
2. |
Miks on õigekeelsussõnaraamatus sõnade järel stiilimärgendid? |
|
3. |
Missugust stiili kasutatakse ametlikes tekstides? |
4. | Millal sobib kasutada slängi ja argikeelt? |
