Eesti asend, suurus ja piirid

Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ida­rannikul. Geograafi­lise asendi järgi võime Eestit käsitleda nii Põhja- kui ka Ida-Euroopa maana. Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Lääne­meri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Lääne­meri kodu­mereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks.

Eesti pindala on 45 339 km². Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksi­maal­selt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Šveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuv­liikumistest.

Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldus­jooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi–Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad üle­mere­naabrid on Soome (vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaal­veed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele.

​Eesti asend maakeral ja territooriumi äärmuspunktid

Eesti territooriumi mandriosa äärmus­punktid on lõunas Naha talu Kari­söödi külas (57° 30′ N), põhjas Purekkari neem Pärispea poolsaarel (59° 40′ N), läänes Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (23° 24′ E), idas Narva linn (28° 13′ E). Põhja suunas on riigi kaugeim paik Vaindloo saar (59° 49′ N), lääne suunas Nootamaa saar (21° 46′ E).

​Mandri-Eesti ligikaudne keskpunkt asub Põltsamaa lähistel. Tallinna–Tartu maantee kõrval Adavere lähedal Kalmemäel paikneb seda tähistav kivirahn. Kogu Eesti geograafiline keskpunkt asub Pärnumaal Kõnnu küla lähedal.

Eesti rannajoon on pikk (1242 km) ja hästi liigestatud, siin leidub arvukalt poolsaari, lahtesid ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2% (üldpinnaga 4130 km²) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandri­osale lähedal. Mandrist kõige kaugemal – Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresaar on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümber­mõõduga on rannajoone pikkus 3793 km.

Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Lääne­merega ühenduses saarte­vaheline Väinameri.

Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km²), Võrtsjärv (270 km²) ja Narva veehoidla (191 km², sellest Eestis 40 km²). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8%.

Loodusgeograafiliselt kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal.

Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordi­naatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58° 40′ N ja keskmine pikkuskraad 25° E. Taimestikuliselt kuulub Eesti metsavööndi segametsade allvööndisse. Kuna asume mitme loodusliku mõju­välja servaalal, esineb looduses küllalt palju üle­mineku­nähtusi ja maastik on mitme­kesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal.

Paljude erinevate kaartide seas on suure­mõõt­kavaline topo­graafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (Eesti põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10 000, trükitud põhi­kaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000. Põhikaart, mida koostatakse Maa-ameti koordi­neeri­misel aastast 1991, on kõige tähtsam geo­graafiline info­süsteem, mille digitaalne uuendamine toimub iga aasta jaanuari­kuus.

Põhikaardil on lisaks geograafilistele koordinaatidele kasutusel ka ristkoordinaadid. Et vajaliku punkti asukohta paremini kirjeldada, selleks on kaardi­lehe servadele märgitud korra­pärane koordinaat­võrk. Võrgu kahe joone vaheline kaugus on 1 km (trüki­kaardil seega 5 cm). Arvud koordinaat­võrgu põhjateljel tähistavad kaugust ekvaatorist (näiteks tähendab 6419, et antud paralleel on ekvaatorist 6419 km kaugusel). Arvud võrgu idateljel tähistavad kaugust kokku­leppe­li­sest telg­meridiaanist, mis asub Eestist 500 km lääne pool (16° 00′ E). Nii tähendab 630 seda, et antud meridiaan asub 16° 00′ E meridiaanist 630 km kaugusel. Meie näites käsitletud koha rist­koordinaadid on seega: N – 6419 km, E – 630 km, see on Mõneku raudteeülesõidukoht Tsirguliina lähedal Valgamaal.