Teenindus ja selle jaotumine

Teeninduse harud

Teenindus on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. Teeninduse harudeks on näiteks tervis­hoid ja sotsiaal­teenused, haridus, side- ja kommu­ni­katsiooni­teenused, kaubandus, toitlustus, transport, ehitus, äri­teenindus, puhke­teenused, kultuuri­teenused, meele­lahutus­tööstus jm. Teenindus on üha uusi harusid liitev ja teisest kiiremini kasvav majandus­sektor, kus hõivatute osakaal on suurim.

Postituvide, -hobuste, -jaamade, -kontorite ja postiljonide asemele on viimasel kümnendil kiiresti tulnud pakiautomaadid. Need on toetanud internetikaubandust ja ka inimestevahelist pakkide edastamist.

Mitmel puhul ei soovi inimesed majandus­sektoriks lugeda kogu teenindus­sfääri. Ei soovita rääkida haridus­teenuse osutamisest, kus õpetaja oleks justkui teenindaja ja õpilane klient. Klassikalise teeninduse alla ei sobitu ka kunst ja kultuur. Seega on teeninduse käsitlemine majanduse osana teatud lihtsustus. Teeninduse seos majandus­geograafiaga avaldub asjaolus, et arenenud riikides on teenindus­sektori osa­tähtsus tööhõives ja teenuste valik suurem kui vähem­arenenud riikides. Üldiselt on ka teenindus­sektoris täheldatav globaalne ühtlustumise tendents.

Teenus

Teenus on enamasti mitte­materiaalne, alles teenuse osutamise käigus kujunev toode, teenindaja oskustel põhinev hüve, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Teenuse annab teenuse pakkuja kliendile üle kas isikliku kontakti teel (konsultatsioon, hamba­ravi jm) või mingeid tingimusi luues/parandades (auto­remont, posti koju­kanne jne). Hüve võib olla otsene (näiteks juukse­lõikus) või kaudne (näiteks interneti­ühenduse kaudu tehtav panga­makse). Teenust võib osutada nii üksik­isikule kui ka kollektiivile. On riiklikult tagatud teenuseid (diplomaatiline nõustamine, toll, valdav osa haridusest jne) ning era­sektori osutatavaid teenuseid (ehitus, tele­kommuni­kat­sioon jne).

Hambaravi on vajalik teenus kõigile elanikele.
  • osutatakse teenust
  • isikliku kontakti teel
  • otsest teenust
  • kaudset teenust
  • kollektiivile osutatud teenust
  • üksikisikule osutatud teenust

Isikuteenus osutatakse otse üksik­tarbijale (taksoteenus, teater, tervise­kindlustus, kaubandus).

Äriteenused on asutustele, firmadele ja ette­võte­tele osutatavad teenused (ehituste projekteeri­mine, turva­teenused, koristus­teenused, raamatu­pidamine jm).

Koos elektriautode arvu kasvuga tekib pidevalt juurde ka laadimispunkte.

Teenus võib olla avalik – s.t teenus on kätte­saadav kõigile ja selle tagab riik, riigi­asutus, oma­valitsus vm institutsioon. Riigi tellimusel töötavad näiteks haiglad, haige­kassa, lennundus, energia­tootmine jms. Neid teenuseid pakutakse maksu­maksjatelt kogunenud raha arvelt toetatult või mingi teatud tasu (näiteks riigilõiv) eest.

Haridus ja tervishoid kuuluvad selliste teenuste sektorisse, mida osutavad nii riiklikud kui ka era­ette­võtted. Hariduse ja tervis­hoiu olu­korrast sõltub oma­korda tööjõu kvaliteet ja selle kaudu ka majanduse edukus.

Valdava osa haridusteenusest tagab meile riik, osaliselt saab hea hariduse omandada aga ka erakoolides. Pildil on Tabasalu Ühisgümnaasiumi 2B klass esimesel koolipäeval.

Sotsiaalteenustest on osa riigi poolt rahastatavad, näiteks rehabi­li­tatsiooni­teenus, proteeside, orto­peedi­liste ja muude abi­vahen­dite andmine, raskest puudest tingitud vajadus juhendamise või kõrvalise abi järele, lapse­hoid. Kohalikud oma­valitsused saavad osutada samuti lapse- ja kodu­hoiu­teenust, luua päeva­keskusi eakatele, võimaldada sotsiaal­nõustamist konkreetsete elu­problee­mide lahenda­misel, abistada tugi­isiku leidmisel lastele või täis­kasvanu­tele, kindlustada sotsiaal­elu­aseme või sotsiaal­transpor­diga jms. Sotsiaal­teenuseid osutatakse üld­juhul personaal­selt, kuid on ka teenuseid, mis on mõeldud mitmele pere­liikmele või sama­aegselt kogu perele.

Sama liiki teenuseid võib osutada ka era­ette­võte. Sel juhul ostab riigi­ette­võte teenuse allhanke korras. Era­ette­võtte võib (võivad) asutada füüsiline isik (füüsilised isikud) või riik (omavalitsus). Teenuseid osutatakse era­sektoris ees­märgiga tulu teenida.

Ettevõtted osutavad kaupade tootmisel äri- ehk tootja­teenust (uurimis- ja arendus­töö, kaupade reklaam jms). Nende teenuste hind kajastub lõpp­toodangu hinnas. Tooteid ja teenuseid on võimalik pakkuda füüsiliselt, tarbija ja teenindaja otsesel kokku­puutel, või elektrooni­liste kanalite, nt interneti- ja mobiili­võrkude kaudu (e-kaubandus).

Kaubandus on majandusharu, mis hõlmab kaupade liikumist tootjatelt tarbijatele ostu-müügi teel. Allharudeks on näiteks sise- ja välis­kaubandus, jae- ja hulgi­kaubandus jm.

  • aeglaselt
  • kiiresti
  • teenindus
  • üksikisikule
  • kollektiivile
  • pakkuja
  • saaja
  • materiaalne
  • mittemateriaalne
  • suur
  • väike

Majandussektor, kus osutatakse teenuseid, on . Teenus on enamasti .

Teenindus on majandusharu, mis areneb väga . Arenenud riikides, sh Eestis, on teenindussektori osatähtsus tööhõives .

Teenuse osutaja on teenuse  ja teine osapool on teenuse . Juuksur, kosmeetik ja küünetehnik osutavad teenust , aga Zoomi-koolitust õpetajatele osutatakse .

Teenindussektori osa majanduses

Mida arenenum (jõukam) on riik, seda suurema osa moodustavad tema kogu­toodangust teenused. Samal ajal väheneb aga tööstus- ja põllu­majandus­toodangu osakaal, kuna üha enam sealseid tööta­jaid liigub teenindus­sektorisse. Arenenud riikides töötab teenin­duses 70–80% hõivatutest ja seal luuakse ka kõige rohkem uusi töökohti. Tuleb muidugi mõista, et jõukuse aluseks on ikkagi toodetud ja maha­müüdud kaup, teenus­majandus üksi ei taga riigi arengut (kui keegi midagi ei tooda, pole ka midagi müüa ehk pole raha teenuse tarbimiseks). Teenindusel on suurem osakaal väikse­mates riikides, mille majandus saab suurt tulu transiidist, turis­mist, finants­teenustest jne. Selliste riikide partnerid on aga järeli­kult teise profiiliga riigid, kus toodetakse kaupa, kust lähtuvad turistid või paigutamist otsiv raha.

Eestis hakkas teenindussektori osatähtsus tõusma pärast taas­ise­seisvumist, aastatel 1990–2000. Tänapäeval on teenindus­sektoris hõivatuid u 78% töötajatest. Suurim teenus­majanduse osakaal on Harju ja Tartu maakonnas ehk piir­kondades, kus juba suurem rahvaarv on kaasa toonud paremad võimalused teenuste osutamiseks ehk müügiks.

Teeninduse kiire arenguga peab sammu pidama ka teenindus­kultuur, sest sageli on just see aluseks riigi või rahva kultuuri­taseme üle otsustamisel. Teenindus peab olema kliendi­keskne ning tagama nii sise- kui ka välis­klientide hea teeninda­mise ja rahulolu.

Teenindussektori osatähtsuse tõus algasEesti taasiseseisvumist. Kaasajal on umbes 78% Eesti töötajaist hõivatud erinevatesharudes.

Teenindussektoris hõivatute osatähtsus on suurimja

Eriti suured muutused on toimunud

Paljud väikepoed on asendunud

Küsimused

  1. Nimeta teenuseid, mida osutatakse üksikisikule ja mida kollektiivile.
  2. Milliseid teenuseid oled sina tarbinud? Too välja peamised teenuste liigid ja iseloomusta neid oma kogemustele toetudes.
  3. Mida mõistad teeninduskultuuri all? Too näiteid kliendi­kesksest teenindamisest. Kas sul on olnud teenindamisega seotud negatiivseid kogemusi? Eriti positiivseid kogemusi?