Miks on vaja diagramme?

Mõnikord on infot mõistlikum ja tulusam edasi anda pildina, selle asemel et hakata kõike sõnadega kirjeldama. Siin tulevadki appi diagrammid.

Info teksti kaudu

Iga kolme aasta järel tehakse 15-aastastele koolinoortele ühine kontrolltöö (test). 2012. aastal osales selles 510 000 (viissada kümme tuhat) õpilast 65 riigist. Kontrolltöö toimus 45 keeles. Eestis võttis sellest osa 5867 õpilast. Töö kestis kokku 5 tundi, lugemisoskust kontrolliti 90 minutit, mate­maatika­teadmisi 120 minutit, veel testiti loodus­alaseid teadmisi.

  • Loe kõigepealt tekst läbi, seejärel vasta küsimustele.

1. Kui vanadele õpilastele tehakse ühine kontrolltöö? 

  • 10-aastastele
  • 12-aastastele
  • 15-aastastele

2. Mitmes keeles see kontrolltöö toimus?

  • 12 keeles
  • 45 keeles
  • 78 keeles

3. Mitu minutit kontrolliti loodusalaseid teadmisi? 

  • 90 minutit
  • 120 minutit
  • 150 minutit
  • Esita teksti kohta pinginaabrile küsimusi.

Tekst ja diagramm koos

Eesti oli keskmise lugemis­osku­sega küll väga kõrgel, 4. kohal, kuid head lugemis­os­kust nõudvad harjutused olid jõukohased vaid 8 õpilasele sajast. Sellega olime riikide arvestuses 18. kohal. Väga hea lugemis­osku­se­ga lapsi on kõige rohkem Shanghai linnas Hiinas, sajast lapsest saavutas parima tulemuse 25. Soomes oli väga hea lugemis­oskusega lapsi sajast 13, Leedus 3, Lätis 4, Jaapanis 18 ja Venemaal 5.

Diagramm 1
Diagramm 2
  • Loe tekst läbi, siis uuri diagramme ja lõpuks vasta küsimustele.
  • Mitmel Eestimaa õpilasel sajast oli väga hea lugemis­oskus?
  • Kust sa eelmisele küsimusele vastust otsisid, kas tekstist või diagrammilt? Miks?
  • Esita pinginaabrile diagrammi põhjal küsimusi.

Harjutus 2

Vasta küsimusele ja täida ülesanded.

Lätis –  ; Jaapanis– 

B. Lahenda avaldised.

25 – 13 = 

13 – 8 = 

Näide. Mitu väga hea lugemis­oskusega õpilast saja kohta oli Venemaal rohkem kui Leedus?

Diagrammid ja tabelid on ülevaatlikud ning neist on palju lihtsam andmeid leida kui näiteks tekstist.

Mõtle ja tegutse edasi

Harjutus 3

Loe tekst läbi ja koosta selle põhjal kaks tulpdiagrammi: 2018. ja 2015. aasta PISA tulemused.

Aastal 2018. said Eesti kooli­õpilased funktsionaalses lugemis­oskuses 523 punkti; matemaatika testis samuti 523 punkti ja loodusteadusliku kirjaoskuse testis 530 punkti.

Võrreldes 2015. aastaga paranes kõige rohkem, nelja punkti võrra Eesti kooli­õpilas­te funktsionaalne lugemis­oskus. Kolme punkti võrra kasvas matemaatika testis saadud tulemus. Samas said Eesti õpilased kooli­õpilaste loodus­teadus­likku kirjaoskust mõõtnud testi osas neli punkti vähem.

Harjutus 5

Vii oma klassis läbi küsitlus. Vali üks järgmistest teemadest, uuri klassi­kaaslastelt vastuseid ning koosta tulpdiagramm.

Teemad:

  1. Lemmiklooma olemasolu
  2. Lemmikõppeaine
  3. Lemmikspordiala