Kopsumahu võrdlemine
Töövahendid: ümarad õhupallid (NB! Igale katses osalejale oma pall!), mõõdulint
Töö käik
- Puhu õhupall paar korda täis ja lase tühjaks, et see pehmemaks muutuks.
- Hinga maksimaalselt sisse ja puhu ühe hingetõmbega õhupalli nii palju õhku, kui suudad. Keera õhupalli ots kinni.
- Paariline mõõdab kõige laiemast kohast õhupalli ümbermõõdu.
- Lase õhk pallist välja ja korda sama katset veel kaks korda.
- Seejärel vahetage paarilisega osad ja korrake katset. Võtke uus õhupall.

Katsealune | Õhupalli ümbermõõt pärast väljahingamist (cm) | |||
1 | 2 | 3 | Keskmine | |
1. | ||||
2. | ||||
3. | ||||
4. |
Koostage tabeli keskmiste tulemuste põhjal vihikusse või paberile tulpdiagramm.
Kui hea reaktsioon sul on?
Reaktsioonikiiruse uurimiseks on vaja pikka joonlauda või pulka, millele saab märkida mõõtskaala sentimeetrites. Katset saab teha paarides või rühmas.
Töö käik
- Katsealune istub laua taha ja paneb käe lauale nii, et labakäsi on üle laua ääre.
- Katsetaja hoiab joonlauda rippuvas asendis katsealuse pöidla ja teiste sõrmede vahel, kusjuures sõrmed ei tohi puudutada joonlauda.
- Katsetaja laseb joonlaual kukkuda. Katsealuse ülesanne on võimalikult kiiresti joonlaud sõrmedega kinni püüda.
- Katset tehakse mitu korda, kusjuures algasend peab alati olema sama, näiteks on joonlaua ots alati katsealuse pöidlaga kohakuti.
- Iga kord pannakse tabelisse kirja, mitu sentimeetrit joonlaud jõudis kukkuda, ja lõpuks arvutatakse keskmine tulemus. Selle järgi, mitme sentimeetri võrra joonlaud kukkus, saab hinnata reaktsioonikiirust.

Töö tegijad:
Töö eesmärk:
Uurimisküsimus:
Katsealune | Kui palju joonlaud kukkus (cm)? | |||
1 | 2 | 3 | Keskmine | |
1. | ||||
2. | ||||
3. | ||||
4. |
Koostage katse keskmiste tulemuste põhjal vihikusse või paberile tulpdiagramm ja tehke selle põhjal järeldused.
Järeldused
Lisaks võite uurida näiteks
- erinevate inimeste reaktsioonikiirust (andmete põhjal koostage vihikusse tulpdiagramm);
- eri vanuses inimeste reaktsioonikiirust;
- kuidas mõjutab reaktsioonikiirust keskendumine mitmele tegevusele. Selleks lastakse katsealusel katse ajal näiteks kas lugeda kuude nimesid, arvutada peast või kuulata kõrvaklappidest muusikat. Saadud andmete keskmist võrreldakse sama inimesega tehtud kontrollkatse keskmisega.
Töö tegijad:
Töö eesmärk:
Uurimisküsimus:
Katsealune | Kui palju joonlaud kukkus (cm)? | ||||
1 | 2 | 3 | Keskmine | ||
1. | |||||
2. | |||||
3. | |||||
4. |
Järeldused
Kokkuvõtteks
Tean,
- milline on hingamiselundkonna ehitus ja töö;
- mis on sisenõrenäärmed ja milliseid hormoone need toodavad;
- milline on närviraku ehitus ja talitlus;
- millised on närvisüsteemi ülesanded ja närvisüsteemi kahjustavad tegurid;
Oskan
- selgitada sisse- ja väljahingatava õhu koostise erinevust ja selle seost hingamisprotsessiga;
- analüüsida treeningu mõju hingamiselundkonnale;
- tuua näiteid hingamiselundite haiguste tekkepõhjuste ja vältimise viiside kohta;
- seostada sisenõrenäärmeid nende toodetud hormoonidega ja nende mõjuga organismile;
- analüüsida refleksikaare skeeme ja selgitada refl eksikaare talitlust;
- selgitada närvisüsteemi kahjustavate ainete mõju ja nende ainete tarbimise tagajärgi organismile;