Lood ülekavaldamisest
Nii Eestis kui ka mujal maailmas on populaarsed olnud rahvajutud, milles kavalam tegelane pahatahtliku üle kavaldab ning ise puhta nahaga pääseb. Iga eestlane teab, et Vanapagan ei pääsenud Kaval-Antsu terava mõistuse eest ja ega Rehepapp mõisahärra täistuubitud aitasid lihtsalt niisama vahtinud.
Paljude rahvaste rahvaluules leidub samateemalisi lugusid, kus tegelasteks on loomad, kel on kohalike inimeste jaoks kindel tähendus. Euroopa muinasjuttudes on kavaldajaks sageli rebane, kuid näiteks India juttudes hoopis ahv, Aafrika omades jänes või konn, Ameerika põlisrahvaste lugudes hoopis koiott või ronk.
Ülekavaldamislood meenutavad nii muinasjutte, naljandeid kui ka muistendeid. Lõpp on neil aga enamasti ühesugune: rumalam kaotab ja kavalam võidab.
Mõtle
Milliseid Kaval-Antsu ja Vanapagana lugusid tead?
Vanapagan tahab Antsust lahti saada
Lugemise ajal
- Märgi tekstis need kohad, mis vastavad muinasjutu seadustele. Kirjuta juurde, millise seadusega on tegu.
- Märgi teise värviga need kohad, kus kirjeldatakse, kuidas Vanapagan ja Ants ennast tundsid, mida mõtlesid või plaanisid.
Kevadine aeg oli käes. Pagan oli oma endise poisi ametist lahti ütelnud ja nüüd oli uut poissi vaja. Kaua aega käis ta ilmaasjata ümber, aga viimaks sai enesele ühe Antsu poisiks. See teenis esiti päris hästi, aga viimaks, kui Ants Vanapoisi meele pahaseks oli teinud, püü- dis Vanapoiss teda ära hukata. Selleks mõtles ta ühe viguri välja: käskis õhtul Antsu lakka magama minna ja ütles, et tal täna öösel onu külaliseks tuleb. Ants, kes paha märganud oli, pruukis kavalust. Ta veeretas õuest kasepaku lakka, laotas teki peale ja läks ise õlevirna otsa. Kui Vanapoiss nüüd tuli ja sellest midagi aru ei saanud, mis kavalust Ants oli teinud, võttis vöörusest nurgast suure raudnuia ja tahtis sellega magajat ära tappa. Tasakesi läks ta redelit mööda lakka ja lõi raudnuiaga nii kõvasti paku vastu, et sellest tükid üles kargasivad.
Hommikul tuli Vanapoiss Antsu sööma kutsuma, muidugi lootes, et see surnud on ja tema sööki enam raiskama ei tule. Aga Ants astus kohe Vanapoisi kutsumise peale õlehunniku otsast maha ja läks sööma. Seekordne ettevõtmine oli nurja läinud. Ta tahtis õhtul uuesti proovi katsuda.
Õhtul ütles Vanapoiss Antsu vastu:
„Mine nüüd lakka magama, sest mul on täna öösel tädi oodata!”
Ants läks ja veeretas enese asemele ühe tühja vaadi. Kui Vanapoiss tuli, lõi ta nii suure jõuga vaadi pihta, et tükid õlekuhja otsas istujal Antsul näo puruks tahtsid lüüa.
Hommikul kutsus ta jälle nagu ennegi Antsu sööma, uuesti lootes, et Ants surnud on. Ants tuli sööma. Vanapoiss ehmatas kõvaks, kui nägi Antsu veata söögilauas istumas. Nüüd ei aidanud muu nõu, kui maja põlema pista, kui Ants magab. Õhtul ütleski ta Antsule:
„Mine lakka magama, sest mul on täna öösel vana ema oodata!”
Ants mõtles kaua. Siis võttis ta nõuks ühe Vanapagana kullavaadi tühjaks teha. Ta tõstis kulla teise tühja vaati. Kui see tehtud oli, viis ta vaadi kullaga võsasse ja puges tühja vaadi sisse.
Vanapoiss süütas maja põlema, võttis oma arvamise järele kullavaadi selga ja jooksis siis metsa. Kui Vanapoiss tüki maad oli ära jooksnud, kisendas Ants:
„Oota mind ka!”
Vanapoiss hakkas veel tulisemini jooksma. Nüüd ajas Ants käe vaadist välja ja ütles:
„Mina siin!”
Siis viskas Vanapoiss vaadi seljast maha ja jooksis ära. Ants tükkis vaadist välja, võttis kullavaadi kaasa, läks oma koju tagasi ja elas õnnelikult. Kui ta surnud ei ole, siis elab ta praegu alles.
Lugemise järel
- Kas Ants teeb Vanapaganale vahel ka liiga või on tema teod alati õigustatud? Põhjenda.
- Kuidas oleksid sina Antsu asemel käitunud?
Ahv ja krokodill
Lugemise ajal
- Märgi need kohad, mis vastavad muinasjutu seadustele. Kirjuta juurde, mis seadusega on tegu.
- Märgi teise värviga need kohad, kus kirjeldatakse, kuidas ahv ja krokodill ennast tundsid, mida mõtlesid või plaanisid.
Väga ammu, kui Benareses valitses radža Brahmadatta, sündis väga tark ja õilis ahv. Kui ahv täiskasvanuks sai, oli ta niisama suur nagu varss ning kohutava jõuga. Ta elas täiesti üksinda ühe jõe kaldal. Jõe keskel oli saar, kus kasvasid mango-, leiva- ja teised viljapuud. Saare ja kalda vahel ulatus veest välja kaljupank.
Ahv, kellel oli elevandi jõud, hüppas eemalt kaldalt kaljule ja seejärel sealt edasi saarele. Saarel sõi ta kõhu puuviljadest täis ja pöördus sama teed mööda õhtul oma elupaika tagasi. Nii käis ta iga päev saarel.
Selles jões elas krokodill oma naisega. Naisel, kes nägi ahvi kaldalt saarele hüppamas, tekkis himu ahvi südame järele. Ta ütles krokodillile: „Armas, ma tahan süüa selle ahvi südant.”
Krokodill vastas: „Hästi, sa saad tema südame! Kui ta täna õhtul saarelt tagasi tuleb, püüan ma ta kinni.”
Ta ujus kalju juurde ja roomas selle peale.
Ahv hulkus päev otsa saarel ringi. Õhtul, kui tal tekkis kavatsus oma kaldale tagasi pöörduda, heitis ta pilgu kalju poole ning mõtles:
„Paistab, et kalju on justkui suuremaks kasvanud. Mis on juhtunud?”
Seni oli ta alati hoolega jälginud nii veetaset kui ka seda, kui palju kalju veest välja ulatub.
„Täna pole veetase tõusnud ega langenud, ometi paistab kalju suurem kui tavaliselt. Küllap seal lebab krokodill, kes tahab mind kinni napsata. Hea küll, eks me vaata!”
Ning justkui kalju poole pöördudes hüüdis ta: „Hei, kalju!” Kuna vastust ei järgnenud, hüüdis ta veel kolm korda: „Hei, kalju!” Vastust ei tulnud ikka.
Nüüd hüüdis ahv: „Kalju, miks sa täna ei taha mulle vastata?”
Krokodill aga mõtles: „Küllap teistel päevadel on kalju ahvile vastanud, nüüd pean vist ise vastama,” ja hüüdis: „Mis on, ahv?”
„Kes sa oled?”
„Ma olen krokodill.”
„Miks sa seal lamad?”
„Ma tahan su südant saada.”
Ahv mõtles: „Mul pole muud väljapääsu, kui pean krokodilli üle kavaldama.”
Ning ta ütles: „Hea küll, krokodill, ma toon enda sulle ohvriks. Ava suu, ning kui ma olen sinna sisse hüpanud, siis hammusta!”
Kui krokodill avab suu, siis vajuvad ta silmad kinni. Mõistmata ahvi kavalust, tegi krokodill suu lahti ning otsekohe sulgusid ta silmad.
Ahv, kes teadis seda krokodillide iseärasust, hüppas saarelt krokodilli pähe ja sealt välgukiirusel teisele kaldale.
Tõlkinud Linnart Mäll
Küsimused ja ülesanded
- Milliseid muinasjutu seaduseid lugudest leidsid?
- Kelle tunde- ja mõtteilma nendes lugudes rohkem avati, kas Vanapagana ja krokodilli või Antsu ja ahvi?
- Kumb on muinasjuttudes tähtsam, kas see, et seal tegelasi mitmekesiselt kirjeldatakse, või see, et arendatakse loo sündmustikku? Mille põhjal sa nii arvad?
- Nimeta loomi, kes võiksid esindada kavalust, kes rumalust. Millest võib selline ettekujutus loomadest tekkida?
- Kumb lugu sulle rohkem meeldis? Põhjenda.
