3. peatüki kokkuvõte

• Taimede riiki kuuluvad vetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemne­taimed ja katteseemnetaimed.
• Enamik taimeraku organelle on samad, nagu seene- ja loomarakus.
• Taimerakku ümbritseb tugev tselluloosist rakukest, mis annab talle kindla kuju.
• Vakuoolid on rakumahla sisaldavad organellid.
• Rakus olev tsütoplasma ja vakuoolid osalevad taimede toestussüsteemis.
• Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes. Neid on kolm rühma: kromoplastid, kloroplastid ja leukoplastid.
• Taimerõhk ehk turgor osaleb taime toestus­süsteemis.
• Sarnased rakud grupeeruvad omavahel, moodustades kudesid ja koed moodustavad omakorda organid.
• Taime koed jaotatakse algkudedeks ja põhikudedeks.
• Taime algkudedes toimub taime suuremaks kasvamine.
• Püsikudedel on neli põhirühma: kattekoed, põhikoed, tugi- ja juhtkoed ning erituskoed.
• Kattekoe ülesanne on taime kaitsmine välismõjude eest. Ehituse põhjal jaotatakse kattekude epidermiks, korkkoeks ja korbaks.
• Põhikoed saab ülesannete põhjal jagada assimilatsiooni­koeks ja säilitus­koeks. Assimilatsiooni­koes toimub fotosüntees, säilitus­kudedesse kogunevad taime kasvamiseks vajalikud varuained.
• Tugi- ja juhtkoed on pikad torude süsteemid, mis on toeks ja mille kaudu liiguvad erinevad ained. Kimpudesse koondunud torukesed moodustavad juhtkimbud.
• Erituskoe rakkude ülesandeks on ainete (eeterlikud õlid, piimmahl jm) eritamine.
• Taime organid jagatakse ülesannete põhjal kasvuorganiteks (vars, juur, leht) ja paljunemis­organiteks.
• Taime juurte kogumikku nimetatakse juurestikuks. Juurestiku tüübid on sammas­juurestik (võib jagada pea- ja külgjuurteks) ja narmas­juurestik.
• Juure osad on kasvukuhik, juurekübar, kasvuvööde, imevvööde, juurekarvad, juurekael.
• Kasvukuhikus toimub juure kasvamine.
• Toitainete ja vee liikumine toimub osmoosi teel.
• Erinevate ülesannetega ja erineva­ilmelised juured on juure­muudendid.
• Juuremuudendid on säilitusjuured, tõmbejuured, ronijuured, tugijuured, õhujuured.
• Vars on taime maapealne keskne organ, mis ühendab taime teised organid (juured, õied, lehed, viljad) ja milles toimub taime toitainete transport. Puu vart nimetatakse tüveks.
• Puude harunenud varred on oksad. Oksad moodustavad võra.
• Taime peamiselt maapealset osa nimetatakse võsuks. Üheaastane puitunud­varreline võsu on võrse.
• Mõnedel taimedel on võsu muundunud maa-aluseks säilitus­varreks, need on risoom, mugul, sibul, mugulsibul.
• Pung on võsu alge, milles on varre-, lehe- või õiealgmed. Asukoha järgi eristatakse ladva- ja külgpungi.
• Leht on taime organ, mille ülesandeks on fotosünteesida. Leht võib olla lihtleht või liitleht. Taime lehed moodustavad lehestiku.
• Okaspuude lehed on muutunud okasteks.
• Leht koosneb lehelabast ja leheroodudest (juhtkoe kimpudest).
• Erinevatel taimeliikidel paiknevad lehed võsul erinevalt – vastakuti, vahelduvalt või männasjalt. Lehtede paiknemist nimetatakse leheseisuks.
• Vastavalt ülesannetele võivad esineda lehemuudendid: ogad, köitraod, püünislehed.
• Gaasivahetuseks ja aurumiseks on lehtede pinnal õhulõhed.
• Fotosüntees toimub leherakkude kloroplastides. Külmade tulles laguneb lehes olev klorofüll ja lehtede värvus muutub kromoplastide mõjul kollaseks, punaseks või pruuniks.
• Fotosünteesi käigus muudetakse süsihappe­gaas ja vesi valgus­energia mõjul orgaaniliste ühendite energiaks. Eraldub hapnik.
• Fotosüntees toimub ainult taime rohelistes osades. Tekkinud glükoosi kasutab taim energia saamiseks.
• Taimed võivad paljuneda mitte­suguliselt või suguliselt.
• Mittesuguline paljunemine võib olla vegetatiivne või eoseline.
• Vegetatiivne paljunemine võib esineda kõigil taime­rühmadel.
• Eoseliselt paljunevad sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosed ehk spoorid levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks.
• Suguline paljunemine on paljunemisviis, mille puhul uus organism hakkab arenema ühinenud muna- ja seemnerakust. Nii paljunevad paljas- ja katte- seemnetaimed.
• Paljasseemnetaimede paljunemis­organeiks on käbid. Emaskäbides arenevad seemne­algmed, mille viljastavad isaskäbide tolmuterad.
• Katteseemnetaimede paljunemis­organiteks on õied. Seemne­algmed asuvad emakas ja hakkavad arenema tolmlemise tulemusena.
• Õis on taime võsu muundunud lühivõrse. Õie tähtsamad osad on emakas ja tolmukad, neid kaitseb õiekate, mille moodustavad kroonlehed ja tupplehed.
• Emakas koosneb sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest. Seemne algmed asuvad emaka allosas sigimikus.
• Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast. Tolmuterad ehk isas­sugu­rakud arenevad tolmukotis.
• Õitsemine on õite areng õiepungade avanemisest kuni tolmlemise lõpuni. Õiest moodustub vili.
• Tolmlemise liigid on isetolmlemine ja rist­tolmlemine ehk võõr­tolmlemine. Rist­tolmlemist võimaldavad tuul­tolmlemine, putuk­tolmlemine ja loom­tolmlemine.
• Taime seemned arenevad seemne­algmes asuvast tolmuteraga viljastatud munarakust.
• Seemne olulisim osa on idu, mis koosneb idulehtedest ja idupungast. Idust areneb taim.
• Idulehtede arvu põhjal jaotatakse taimed ühe­idu­lehelisteks ja kahe­idu­lehelisteks taimedeks.
• Vilju saab veesisalduse järgi jagada lihakateks ja kuivviljadeks.
• Avavili on kuivvili, mis sageli jääb valmimise järel taime külge ja millest eralduvad seemned.
• Sulgvili on kuivvili, mis kergesti variseb ja jääb seemet ümbritsema kuni idanemiseni.
• Viljade ja seemnete levimise tüübid on paisklevi, tuullevi, vesilevi, loomlevi, inimlevi.
• Seemnete kaitseks haigustekitajate vastu kaetakse nad kemikaalidega – puhitakse.
• Taimi võib paljundada seemnetega või vegetatiivselt jagamisega, võrsikutega, pistikutega, võsunditega, sibulatega, meristeem­meetodiga.
• Taimed on oma fotosünteesi­võime tõttu aineringes tootjateks.
• Kõik taimeliigid on kohastunud elama kindlates elupaikades. Ühesugustes tingimustes kasvavad taimed moodustavad taime­koosluse. Kooslustes moodustuvad taimerinded.
• Taimede kaitsmise eesmärk on liigi­rikkuse säilitamine. Eestis on praegu kaitse all 261 taimeliiki.
• Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed, neil puuduvad juured, varred ja lehed. Vetikad võivad olla nii üherakulised kui ka hulkraksed. Üherakulised elavad peamiselt magevees. Hulkraksed, peamiselt soolases vees elavad vetikad jaotatakse rohe-, puna- ja pruunvetikateks.
• Sammaltaimede kolm rühma on helviksamblad, lehtsamblad, kõdersamblad.
• Sammaltaimed paljunevad põhiliselt mitte­suguliselt, kas vegetatiivselt või eostega.
• Sõnajalgtaimed kuuluvad kõrgemate taimede hulka ja nad on jaotatud kolme rühma: kollad, osjad ja sõnajalad.
• Sõnajalgtaimedel on varred, lehed ja juured, nad paljunevad eoste abil.
• Paljasseemnetaimede hulka kuulub mitu erinevat taimerühma: okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud.
• Looduslikult kasvab Eestis neli liiki okaspuid: jugapuu, mänd, kuusk ja kadakas.
• Okaspuude viljaks on käbi. Jugapuu ja kadaka käbi on muundunud marjataoliseks.
• Okaspuude tüvedes on juhtsoonte asemel trahheiidid.
• Katteseemnetaimed ehk õistaimed on kõige arenenumad ja liigirikkamad taimed.
• Üheidulehelistel taimedel on seemnes üks iduleht, teine iduleht on taand­arenenud. Välja arenevad külgjuured ja tekib narmas­juurestik. Üheidulehelised on peamiselt rohttaimed.
• Üheiduleheliste taimede arvukamate liikidega sugukonnad on käpalised, kõrrelised, lõikheinalised ja liilialised.
• Kaheidulehelistel taimedel on seemnes kaks idulehte. Idujuur areneb peajuureks ja sageli kujuneb välja sammasjuurestik.
• Kaheiduleheliste taimede suuremad sugukonnad on korvõielised, liblikõielised, roosõielised, ristõielised, tulikalised, sarikalised ja nelgilised.

...neid oskussõnu ja tead nende tähendust:

turgor, plastiidid, leukoplast, klorofüll, kude, organ, epiderm, juhtkimp, juurestik, kasvukuhik, juurekübar, kasvuvööde, imevvööde, juurekarv, osmoos, lõved, võra, niin, säsi, kambium, laskuv vool, tõusev vool, võsu, võrse, võsund, pung, risoom, mugul, sibul, sigisibul, lehelaba, leheroots, lihtleht, liitleht, leheseis, õhulõhe, fotosüntees, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine, eoseline paljunemine, anteriid, arhegoon, eelniit, eoskupar, õis, õisik, tolmukas, emakas, õienupp, õiekate, sigimik, kroonleht, tuppleht, ühekojaline taim, kahekojaline taim, tolmlemine, viljastumine, seeme, seemnekest, seemnerüü, idu, iduleht, vili, käbi, avavili, sulgvili, paisklevi, tuullevi, vesilevi, loomlevi, inimlevi, puhtimine, võrsik, pistik, pistoks, pookimine, seemik, meristeemmeetod, tootjad, tarbijad, lagundajad, taimekooslus, taimerinded, risoid, trahheiid.

• rääkida taimeraku ehitusest ja selle erijoontest võrreldes seene- ja loomarakuga;
• analüüsida eri taimerühmade välisehitust, paljunemisviise, levikut;
• selgitada taimede ehitust ja välja tuua iga taimeorgani ehitusliku eripära ning ülesande taime arengus;
• selgitada taimede paljunemisviise, analüüsida mittesugulise ja sugulise paljunemise osa taimede arengus ja levikus;
• rääkida taimede osast ja olulisusest inimeste elus.