Lülijalgsed. Hulkjalgsed. Koorikloomad

Lülijalgsete hõimkond on kõige arvukam ja ühtlasi kõige arenenum selgrootute rühm. Tänapäeva lülijalgsete esivanemateks peetakse trilobiite, Kambriumi ajastust (u 540 miljonit aastat tagasi) kuni Permi ajastuni (250 miljonit aastat tagasi) meredes elanud lülijalgseid. Nende kivistisi on Eestis leitud umbes 150 liigist.

  • Kes on lülijalgsed?
  • Mille poolest nad erinevad teistest selgrootutest?
  • Millised rühmad kuuluvad lülijalgsete hulka?

Üldiseloomustus

Lülijalgsete rühmad

Lülijalgsed on kõrgelt arenenud selgrootud loomad.

Lülijalgseid iseloomustavaks tunnuseks on, et nende keha katab jäik välistoes. Lihased kinnituvad toese külge ning see võimaldab sooritada väga täpseid liigutusi. Lülilised jäsemed annavad võimaluse efektiivselt liikuda nii kuival maal, vees kui ka õhus. Välistoes pakub kaitset kuivamise eest ja nii on enamik lüli­jalg­seid ööpäeva­ringselt tegutsemis­võimelised. Ainuke jäiga toese miinus on, et see ei võimalda kasvada. Seetõttu peab toimuma perioodiline kestumine – vana kesta ära heitmine ning uue kesta kasvatamine. Lülijalgse kasvamine saab toimuda ajal, kui uus kest on veel pehme.

Lülijalgsete lüliline keha on jaotunud selgelt kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja taga­kehaks. Koorik­loomadel ja ämbliku­laadsetel on pea ja rindmik liitunud ühtseks pea­rind­mi­kuks.

Meeleelundid on lülijalgsetel hästi arenenud. Enamikul lüli­jalgse­tel on keemiliste signaalide vastu­võtmiseks kohastunud tundlad. Lüli­jalg­se­tel on olemas maitse­elundid ning elundid erinevate mehaaniliste ärritajate (vibratsioon, heli) tajumiseks. Lülijalgsetel on ka hästi arenenud liitsilmad, millega suudetakse eristada isegi värve.

Valdavalt on lülijalgsed lahksugulised loomad.

Lülijalgsed jaotatakse nelja suurde rühma: hulk­jalgsed, koorik­loomad, ämbliku­laadsed ja putukad.

Hulkjalgsed

Hulkjalgsed on kõige lihtsamad lülijalgsed.

Hulkjalgsete kehalülid ei ole veel selge­piiri­liselt eristunud. Välimuselt meenutavad nad pigem rõngusse. Hulkjalgsete hulka kuuluvad sadajalgsed ning tuhat­jalgsed. Sadajalgsetel liitub iga kehalüliga üks paar jalgu, tuhat­jalgsetel aga kaks paari. Sada­jalgsed on rööv­loomad, tuhatjalgsed aga taim­toidu­lised.

Sadajalgsete hulka kuuluv harilik kivihark.
Tuhatjalgseid võib kohata kogu maailmas, neid tuntakse umbes 10 000 liiki.

Koorikloomad

Koorikloomi katab tugev välistoes – koorik.

Koorikloomi ehk vähilaadseid leidub pea kõikides veekogudes. Peamiselt on nad mikro­organismid, kes moodustavad suure osa loomsest planktonist. Mais­maal elavad vaid üksikud koorik­loomad (kookose­varas, keldri­kakand). Oma nime on koorik­loomad saanud keha katvast välistoesest, mis lubiainet sisaldades moodustab eriti tugeva kehakatte – kooriku. Suuremad koorik­loomad võib jaotada vähkideks ja krabideks.

Keldrikakand

Vähid on ainult vees elavad lülijalgsed. Eestis on levinud jõevähk. Vähi keha koosneb pea­rind­mikust ning lülilisest taga­kehast. Igale kehalülile kinnitub paar jalgu. Esimene jalapaar on muundu­nud sõrgadeks. Neid kasutab vähk toidu haaramiseks ja enesekaitseks. Pea­rindmikule kinnitub veel neli paari käigujalgu. Tagakehale kinnituvad lühikesed ujujalad. Tagakeha lõppeb lehviku­laadselt paigutunud saba­uimega. Veekogu põhjas liikudes liigub vähk pea ees, kuid ujudes saba ees. Seljakilbi all külgedel paiknevad lõpused.

Vähi kehaehitus

Pearindmiku eesmine osa moodustab pikema terava osa ehk noka. Noka külgedel on kaks paari lülilisi tundlaid ja väikestel varrekestel asuvad liitsilmad. Vähi närvi­süsteemi moodus­tab kõhtmine närvikett, mille pea­pool­ses osas paiknevad suuremad neelu­pealne ja neelu­alune närvitänk.

Vähid toituvad vetikatest, väikestest loom­organis­mi­dest, aga ka surnud organismidest. Sõrgadega tükeldatud toit purustatakse osaliselt suus, seejärel jätkub purustamine maos, kus paiknevad erilised kitiin­hambakesed. Lõplik seedimine toimub sooles. Seede­nõresid eritab selgmises osas paiknev maks. Eritus­elunditeks on tundlate alusele avanevad rohe­näärmed. Vähkide vereringe on avatud. Selgmiselt paiknev süda suunab vere suurtesse vere­soontesse, mis kannavad vere laiali keha­õõntesse. Vähid kasvavad kogu elu ning peavad selle jaoks kestuma. Kestumine toimub sügisel ja kevadel. Vähid on lahk­sugulised loomad, kes paljunevad munedes. Vähkidel on regeneratsiooni­võime – ajapikku asendub kaotatud sõrg uuega.

Vähkidest suurimad on Atlandi ookeanis elavad homaarid ja langustid. Erilise käitumisega on erak­vähid, kes peidavad oma vähe­kaitstud tagakeha tühjaks jäänud teo­karpidesse. Nii kannavad nad teokarpi pidevalt endaga kaasas. Enamik vähke liigub vabalt ringi, kuid tõruvähid elavad lubi­plaatidest kotta kinnitatuna. Vähkide hulka kuuluvad ka väiksemad meredes vabalt ringi ujuvad krevetid. Läänemeres võib kohata merikilki ja kirp­vähke. Mage­vee­planktonis mängivad suurt rolli mikro­skoopilised vesikirbud ja sõudikud.

Jõevähk on veeökosüsteemide tasakaalustaja. Tema kadudes väheneb veekogude liigirikkus.
Erakvähid elavad tavaliselt troopiliste või subtroopiliste merede rannikupiirkonnas.
Tõruvähid kinnitavad ennast veesõidukite keredele või muudele veealustele objektidele.
Krevett
Kirpvähk
Vesikirp

Krabid peidavad oma pehme tagakeha laia pea­rindmiku alla. Krabide pearindmiku jalad on oluliselt pikemad ja tugevamad kui vähkidel. Loom­toidulised krabid elavad tavaliselt madalas ranniku­vees, kuhu kaevavad endale elamiseks urud. Eesti ranniku­meres on viimastel aastatel elupaiga leidnud Põhja-Ameerikast pärinev muda- ehk rändkrabi.

Mõnedes Läänemere piirkondades elav Hiina villkäppkrabi

Vähkide tähtsus

Koorikloomadel on erinevates toidu­ahelates väga oluline roll. Mikro­skoopilised vähid on toiduks erinevatele kaladele ja lindudele ning isegi suurimale imetajale sinivaalale. Mitmed vähid on olulised rööv­loomad ning väiksemad toituvad näiteks surnud ainesest, puhastades nii vee­kesk­konda. Ka inimene tarvitab paljusid koorik­loomi toiduks. Arvukaimad neist on krevetid, aga ka mitmed vähkide ning krabide liigid. Jõevähki kasvatakse toiduks spetsiaal­setes kasvandustes. Mikro­skoopilisi vähkisid kasutatakse akvaariumi­kalade toitmiseks. Mitmeid vähikesi kasvatakse ka akvaariumites. Laevan­du­ses on oluliste „kahjuritena“ esindatud tõruvähid, kes asuvad massi­li­selt elama laevade keredele.

Mõisted

Pearindmik

Oluline

  • Lülijalgsed on kõige arenenum selgrootute hõimkond.
  • Lülijalgsed jaotatakse hulkjalgseteks, koorikloomadeks, ämblikulaadseteks ja putukateks.
  • Lülijalgsete keha katab tugev välistoes.
  • Suured koorikloomad jaotatakse vähkideks ja krabideks. Enamik koorikloomi elab vees.
  • Koorikloomade keha koosneb pearindmikust ja tagakehast.
  • Paljudel koorikloomadel on esimesed jalad muutunud sõrgadeks.

Küsimused

  1. Võrdle vähi ja krabi kehaehitust.
  2. Mille poolest erinevad, mille poolest sarnanevad vähkide ja usside elundkonnad?
  3. Miks peab vähk kestuma?
  4. Kuidas on koorikloomad kohastunud eluks veekeskkonnas?
  5. Milline on koorikloomade tähtsus?